12/23/2022 0 Comments HOROSKOOPJÄÄR (21. märts – 20. aprill)
Praegune aeg on muutuseid täis ning sinus on segadus tuleviku suhtes. Arvasid, et oled õigel teel, aga nüüd pead oma plaanid üle vaatama. Keegi loodab sinu peale erilise projekti puhul. SÕNN (21. aprill – 21. mai) Luba endal pisut tähistada, kui saavutad uue oskuse või kvalifikatsiooni. Peaksid enda üle väga uhke olema. Paljud inimesed näitavad sinu vastu huvi ülesse, kuid eelistad jääda privaatseks ning kaitsta oma isiklikku ruumi. KAKSIKUD (22. mai – 21. juuni) Proovi teiste nõuandeid vältida, mis puudutab sinu tähtsaid otsuseid. Sinu valikul on suured tagajärjed ning sa saad loota enda mõistusele, et õige otsus teha. Võta grupiprojekti juhtimine enda kätte. See teenib teiste usaldust ja lugupidamist. VÄHK (22. juuni – 23. juuli) Ära tee otsuseid, kui oled kuri või endast väljas. Enne kui muudad oma elustiili, kaalu kõiki võimalusi. Ole valmis õppima uut oskust, mis võib viia sind uuele kursusele või reisima väga kaugele. LÕVI (24. juuli – 23. august) Sinu hea tuju köidab igasugust tähelepanu. Ära ole üllatunud, kui sinu sõbrad otsivad sinu seltsi, nad naudivad sinu väljendusrikast ja seltskondlikku suhtumist. Armastuses leia mõni uus viis, et oma kaaslase elu põnevaks teha. Lase oma kujutlusel vabalt lennata. NEITSI (24. august – 23. september) Nüüd on käes aeg oma tunded avalikuks teha. Perekondlik situatsioon kutsub sinus esile seni peidus olnud emotsionaalsed probleemid. Olles need läbi rääkinud, oled sa valmis eluga edasi liikuma. KAALUD (24. september – 23. oktoober) Sinu köitev iseloom leiab sulle uusi sõpru. Sul ei ole mitte kunagi ideid puudu, kui sind ümbritsevad sõbrad ja perekond. Uued põnevad karjäärivõimalused on sinu poole teel. See võib olla seotud muusika, kunsti, näitlemise või õpetamisega. SKORPION (24. oktoober – 22. november) Ära peida rohkem oma tundeid ning ole rohkem iseseisev. Võid jääda ilma suurest armastusest, kui lased hirmul ennast tagasi hoida. Kodus rahulikult võtmine rahustab sinu närve. AMBUR (23. november – 21. detsember) Naudid sõpradega suuri sündmuseid ning need on väga lahedad. Kodus aitavad sind nooremad pereliikmed, aga nende motiivid tunduvad sulle pisut kahtlased. Juhuslik kohtumine vana sõbraga valmistab sulle rõõmu. KALJUKITS (22. detsember – 20. jaanuar) Proovid olla kellelegi abiks jagades nendega oma ausat arvamust ja konstruktiivset kriitikat. Kahjuks paistavad nad kõike väga isiklikult võtvat. Kui nad kuulaksid, mida sa ütled, saaksid nad aru, et püüad neid aidata, mitte neid takistada. VEEVALAJA (21. jaanuar – 19. veebruar) Lähedane sõber paistab oskavat sinu mõistust lugeda. See võib tekitada natuke muret, sest paistab nagu nad oskaks ka sinu kõige sügavamaid mõtteid lugeda. Meelelahutus kodus ei ole nii hea, kui välja minemine. Ole spontaanne ning tee midagi uut. KALAD (20. veebruar – 20. märts) Tee kodus muudatusi, et lisada väärtust ning glamuuri oma pesale. Kaalude tähtkujust sõber saab sulle selleks häid ideid ja näpunäiteid anda. Sa oled valmis uueks peatükiks oma elus ning sul on justkui kahe inimese energia.
0 Comments
12/23/2022 0 Comments Ukraina jõuludMarta-Luisa Fokejeva Seekord uurisin Ukraina jõulukommete kohta. Ukraina jõulud ja jõulukombed erinevad Eesti omadest omajagu.
Näiteks on Ukrainas jõulud aasta kõige pidulikumad pühad. Katoliku usu järgijad tähistavad seda 25. detsembril. Jõulude ajal ehitakse Ukrainas nulupuid ning pidutsetakse pere ja sõprade ringis. Jõulueheteks kasutatakse lisaks traditsioonilistele kulinatele ka ämblikke ja ämblikuvõrke - ukrainlased usuvad, et see toob head õnne. Traditsioon pärineb vanast loost, kus vaesel naisel polnud piisavalt raha, et oma kuuske ehtida ning kui ta hommikul ärkas, nägi, et ämblik oli oma võrguga tema kuuse ehtinud. Ukrainlased käivad 6. jaanuari õhtul niinimetatud jõule jooksmas. Samamoodi nagu meie marti ja katri. Ukrainas on tüüpiline jõulupraad kuivatatud õuntega, lisaks veel kruubipuder, mida serveeritakse kisselliga. Peale juuakse puskarit ehk kohalikku isetehtud viina. Jõulud on rohkem vaikne perepüha, suurem söömine ja pidutsemine käib pigem aastavahetusel. Riiklikult ja õigeusuliste jaoks on jõulud 6.jaanuar, 7.jaanuaril on esimene jõulupüha nagu meil 25.detsember. Maria Lisette Arand Sel aastal viisime läbi jõuluteemalise intervjuu Koeru Keskkooli 1.b ja 1.a klassiga ning Koeru lasteaia Päikeseratas Pääsusilmade rühma lastega. Saime palju huvitavaid ning omapäraseid vastuseid, millest kõige paremaid jagame ka teiega.
Millega sõidab jõuluvana suvel? Leonhard (Pääsusilm): Suvel jõuluvana ei sõida, ta magab. Mia (1.b): Jalgrattaga. Roos (1.b): Ühe põdraga. Kiira (1.b): Bussiga. Marii (1.a): Mootorrattaga. Robert (1.a): Autoga. Kui pikk on päkapikk? Joosep (Pääsusilm): Päkapikk on kinga suurune. Meinard (1.b): Päkapikk on nii tilluke, et sellel ei olegi pikkust. Johanna (1.b): Tassi pikkune. Sofia (1.b): Prügikasti suurune. Mirko (1.a): Liivatera pikkune. Kus päkapikud ennast peidavad? Lisanna Pertel (Pääsusilm): Kardina taga. Sten (1.b): Varjuvad akna taga. Johanna (1.b): Kapis. Ketlin (1.a): Neil on nähtamatu keep. Natali (1.a): Jope taskus. Kust saab jõuluvana kõikidele lastele kingitused? Kertu (1.b): Päkapikkude ja lumeinimeste käest. Kennert (1.b): Tellib kusagilt. Sofia (1.b): Tellib pakiautomaati. Lisandra (1.a): Sealt, kus tehakse mänguasju. Anelle (1.a): Grossi poest. Robert (1.a): Ostab Rakvere poest. Miks tuuakse jõuludel tuppa kuusepuu? Lisanna Gutmann (Pääsusilm): Siis kingitused saavad kuuse alla minna. Riko (Pääsusilm): Kuusk on äge. Lisanna Pertel (Pääsusilm): Kui kuuske pole, ei saa kingitusi. Leonhard (Pääsusilm): Kuusk on jõulude tunnus. Isabel (1.b): Et toas oleks kuuselõhn ja lapsed oleksid rõõmsad. Miks on jõuluvanal pikk valge habe? Joosep (Pääsusilm): Jõuluvanal on valge habe, et ta oleks jõuluvana moodi. Loore (1.b): Et saaks pai teha. Johanna (1.b): Sest ta on vana. Mirko (1.a): Sellepärast, et ta on jõuluvana. Robert (1.a): Et tal külm ei hakkaks. Mida ütles üks päkapikk teisele, kui nad nägid toanurgas magavat kassi? Leonhard (Pääsusilm): Pakime kassi ära! Meinard (1.b): Anname talle piima. Annabel (1.a): Lähme teeme pai! Minna-Marta (1.a): See ei ole päris kass. 12/23/2022 0 Comments Tubakatooted koolis - vähe või palju?Kirke Koppel Viimasel ajal on väga päevakajaline teema olnud tubakatoodete liigne tarbimine koolis õpilaste poolt, kes ei tohiks neid tarvitada. Eriti veel kooli territooriumil.
Selle kõigega seonduvalt tuli idee küsida kooli sotsiaalpedagoogilt Mallelt, kuidas on Koeru koolis lood tubakatoodete tarbimisega. Kas meie koolis tarvitatakse tubakatooteid? Kahjuks jah. Ilmselgelt on probleem selle tarvitajal. Kas meie, kooli töötajad, märkame seda – jah märkame, jah reageerime. Mida peaksid noored teadma nikotiinist? Ilmselgelt seda, et nikotiin kahjustab tema tervist. Kahjuks Eesti noorte seas tõuseb nikotiini tarbimine ja sõltuvus. Nikotiin pärsib kesknärvisüsteemi toimet, kopse, hingamisteid ja neelu. Kahjustab südame- ja veresoonte tegevust. Suurendab kasvajate riski. Kahjustus ei pruugi tulla kohe ja praegu, aga kindlasti pikema tarvitamise tagajärjel. Pikem tarvitamine noore puhul on juba nädalake ja iga päev. Mis Te arvate, miks noored tarbivad tubakatooteid? Vesteldes noortega, siis põhjuseid on erinevaid – kes soovib kuuluda kuhugi gruppi/seltskonda ning ei suuda “ei” öelda. Osad on öelnud, et põnevusest ja harjumusest, arvatakse, et tubakatoote tarvitamine rahustab. Nooremad just põnevusest ja rumalusest. Kuidas vähendada selle tarbimist? Kindlasti selgitust ja ennetustööd tehes. Seda ei peaks tehtama ainult koolis vaid kindlasti kodus, huvialaringides ning noortekeskustes. Tubakatoodete kättesaadavus noorte hulgas võiks ja peaks olema raskendatud, kahjuks on olukord teine. On olnud olukordi, kus õpilastele muretsevad tubakatooteid lapsevanemad või juba täisealised sõbrad. Kas peaks tegema noortele tunni, kus neile räägitakse, mis on ohud, kui tarvitada tubakatooteid? Usun, et nendest ohtudest on räägitud ja räägitakse ka edaspidi erinevates ainetundides. Kogu ühiskond peab võtma seisukoha, et tubakatoodete tarvitamine alaealisena ei ole okei. Üks asi, et see on seadusega keelatudc, teine asi on suhtumine ja teadvustamine. Vabalt võiks toimuda vestlusringid õpilaselt õpilasele, kus toimuvad arutelud, miks see ei ole ok ja miks nemad seda ei tee. Kuidas mõjutab tubakatoodete tarbimine noori seoses kooliga? Seoses kooliga – väga tihti küsitakse tundide ajast wc-sse, häirides sellise tegevusega kaasõpilaste ja õpetajate tegevust õppetunnis. Erinevad aroomid teatud koolimaja osades. Tarvitajad ise on närvilisemad ja samas ka hajevil. Tegelikult jääb tarvitaja riietel spetsiifiline lõhn juurde ning mitte tarvitaja tunneb selle ära. Kas on ka karistus neile noortele, kes jäävad kas e-sigareti või mokatubakaga vahele? Tubakaseadus ütleb üheselt - alaealisel (alla 18aastasel) on keelatud omandada, omada ja vallata tubakatoodet, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid. Samuti näeb ette rahatrahvi (vastutusiga hakkab alates 14 eluaastast). Kas alati rahatrahv mõjub, ma ei usu. Noor inimene peab aru saama, et see tegevus ei ole ok ning käituma ühiskonnas kehtestatud reeglite järgi. Kui nüüd kooli territooriumil on noor tubakatoodet kas tarvitanud või omanud, siis teavitame kindlasti vahejuhtumist lapsevanemat. Keelatud eseme oleme selgituskirjaga noorel palunud ära anda ning anname tagasi ainult lapsevanemale. Kohe kõikidest vahejuhtumitest politseile teada pole andnud, vaid oleme andnud noorele võimaluse oma eksimustest õppida ja järeldusi teha. Kooli poolt võib järgneda vastavalt kooli kodukorrale mõjutusmeede. Mis on populaarsemad tooted, mis on praeguse hetkeni noortelt ära võetud? Ma ei taha öelda, et populaarsemad, aga õpilased on minu kätte hoiule andnud e-sigarette, nikotiinipadjakeste karpe, koos kasutamata ja kasutatud nikotiini padjakestega ja ka tavalisi sigarette. Millises vanusegrupis noored üldse Koeru Keskkoolis tubakatooteid tarbivad? Kahjuks on vanusegrupp väga suur. Kõik kooliastmed on esindatud. Jaana Kind Kuna koolis on kiiresti levima hakanud e-sigaretid ja muud nikotiinitooted, otsustasime korraldada 7.-12. klasside õpilaste seas küsitluse, et teada saada, mida õpilased ise asjast arvavad. Sellises vanuses õpilased ei peaks üldse nikotiinitooteid tarbima, kuid siiski levivad need just selles vanuserühmas kõige rohkem. Klasside peale oli vastajaid kokku 61.
Esimeseks küsimuseks oli, kas oled proovinud nikotiinitooteid? 28% vastanutest ütles, et nad ei ole proovinud (17 õpilast) ja ülejäänud 72% vastanutest ütles, et nad on proovinud (44 õpilast). Teiseks küsisime, kui hea kättesaadavus on noortel neile keelatud asjadele? 52% vastanutest ütles, et nende arvates on noortel neile keelatud toodetele kerge ligipääs(33 õpilast), 14% vastanutest ütles, et nende arvates on noortele kättesaadavus raske (8 õpilast) ning ülejäänud 34% ei soovinud või ei osanud vastata (20 õpilast). Kolmas küsimus oli, kas õpilased omavad nikotiinitooteid? 75% vastanutest ütles, et nad ei oma nikotiinitooteid (47 õpilast), 18% vastanutest ütles, et nad omavad nikotiinitooteid (11 õpilast) ja ülejäänud 7% vastanutest ei soovinud vastata (3 õpilast). Neljandaks küsisime õpilastelt, mis tundeid nikotiin neis tekitab? 45% vastanutest ütles, et nikotiini tarbimine tekitab hea tunde ning mõni neist vastas, et hea tunne murede lahendamiseks (25 õpilast), 5% vastanutest ütles, et see tekitab neis halbu tundeid (3 õpilast) ja ülejäänud 50% vastanutest ütles, et nad ei tea või ei oska kirjeldada, mis tundeid see tekitab (33 õpilast). Viies küsimus uuris, kas ollakse sõltuvuses nikotiinitoodetest? 14% vastanutes ütles, et nad on sõltuvuses (9 õpilast), 80% vastanutest ütles, et nad ei ole sõltuvuses nikotiinitoodetest (50 õpilast), ülejäänud 6% vastanutest ütles, et nad ei oska vastata (2 õpilast). Kuuendaks esitasime küsimuse, et kui sõbrad tarvitavad koolis nikotiinitooteid, kuidas käitud? 64% vastanutest ütles, et nad vaatavad pealt (40 õpilast), 24% vastanutest ütles, et nad keelavad sõpru (15 õpilast) ning ülejäänud 12% vastanutest ei osanud vastata (6 õpilast). Viimaseks küsisime, kui tihti näed kaasõpilasi nikotiinitooteid koolis tarbimas ja kas see on õige käitumine? 80% vastanutest ütles, et näevad kaasõpilasi väga tihti nikotiinitooteid koolis tarbimas (50 õpilast) ja ülejäänud 20% vastanutest ütles, et nad ei näe kaasõpilasi nikotiinitooteid tarbimas (11 õpilast). Enamus õpilasi vastas, et see ei ole õige käitumine ning osa vastas, et on normaalne, kui vanus lubab, kuid koolis ei ole lubatud tarbida nikotiinitooteid isegi siis, kui vanus seda lubab. 12/23/2022 0 Comments jõuluLuuletusedAurelia Kaasik Vaatan aknast pimedasse öhe,
vaid puude tuules õõtsumist ma näen. Tuhmhalli pilve varjust piilub häbelikult kuu ja häält teeb võimsat jõudu koguv tugev tormituul. Sulgkergeid lumehelbeid aina maha langeb, võimu näitab tuule kuri raev. Maas varsti ongi kõrged lumehanged ja hinge vaikselt poeb ka harras jõuluaeg. Tulin metsast. Lumesadu. Aeg nii hiline. Kuu sääl sirab taevas ja lumi siis vastu särab. Hakkan minema hakkan kodu poole minema. Talvine mets nii ilus ja lumi kui pehme vaip. Hõrk ja magus piparkoogilõhn tuleb meie köögist, piparkooke sööme me täna õhtusöögiks! Kuu paistab ja lumi sajab. Lumi särab kui teemant, seda näeme juba eemalt. See ei ole üldse soe, ära sinna sisse poe! Kuuselõhna tubadesse, jõulurõõmu südamesse. Kingid ikka laste kätte, Rudolfile nina ette. Kingiks soovin kommipakki ja siis veel niksi-näksi. Tänan sind ja õnne soovin ja siis sinu kinke proovin. Jõuluvanal saani ees, ikka põhjapõdrad ees. Sest laste juurde ruttab ta kingitusi jagama. 1/10/2021 0 Comments Minu stiili arengRasmus Lilletai Olen Rasmus Lilletai, meie kooli 11. klassi õpilane. Kirjutan siia veidike, kuidas mina avastasin oma stiili ja millised etapid ma selle jaoks läbisin.
Kõik algas minul, nagu igal tavalisel teismelisel poisil sellest, et mul oli üks paar teksaseid, millega käisin igal pool, paar särki ja ka mõned dressipluusid. Muidugi kandsin ma ka tol ajal palju dressipükse. Enne see mind ei häirinud ja kui aus olla, siis mind ka ei huvitanud, milline ma välja nägin Kõik muutus aga siis, kui läksin esimest korda üksi New Yorkeri poodi teksaseid ostma. Nägin, kui suur valik seal oli ja hinnad olid ka väga soodsad. Tol hetkel olid hinnad väga madalad ja sain vähese raha eest palju riideid. Sellest hetkest hakkasin riidepoodides odavaid pakkumisi otsimas käima. See sai justkui mu lemmiktegevuseks. Alati, kui ma poodi astusin, lappasin läbi sooduspakkumised. Sedasi hakkaski minu riidekapp täituma. Alguse perioodil ma ka väga ei vaadanud, mida ostsin, minu jaoks särk oli särk, püksid olid püksid jne. Minu esimene stiil oli ei miskit muud kui kitsad teksad, t-särk peale ja vahepeal ka dressipluus. Ma käisin niimoodi päris pikalt ja kui aus olla, siis sel hetkel tundsin esimest korda, et mind tõesti on hakanud huvitama minu välimus. Minu peamiseks põhimõtteks oli see, et ma näeksin alati hoolitsetud ja puhas välja Edasi jõudsin laiemate teksade juurde, kusjuures, jõudsin nendeni ainult tänu sellele, et ühe korra otsustasin riskida ja ostsin proovimata laiad teksad, kodus proovides hakkasid need mulle meeldima. Hakkasin neid kandma päris palju, võrreldes teiste teksadega. Peale laiasid teksaseid hakkasin rohkem poodides kitsaid teksaseid vältima. Muutus ka särkide eelistus. Kui enne ostsin igasuguseid särke, siis nüüd eelistasin tavalisi ja tagasihoidlikumaid, ilma pildi ja tekstita. Ma üritasin võimalikult stiilne välja näha, kuna sel ajal läks mulle väga korda teiste arvamus. Oli isegi kordi, kus ma kandsin riideid, mis soonisid ja pigistasid, kuid ma kannatasin selle välja, kuna väljanägemine oli minu jaoks tähtsam. Mul oli ka selline periood, et kui keegi oleks mulle öelnud, et mingi riideese mulle ei sobi, ei oleks ma seda enam edasi kandnud. Sealt edasi tuli mulle siiani kõige lemmikum muudatus – tagid. Tagidega kaasnes mul ka särgi püksis kandmine. Sel ajal tulid minu ellu ka tennised, mis ulatusid pahkluuni. Kuna mu kitsad teksad jäid aina rohkem kappi seisma, tuli teha kapis esimene suurpuhastus, sest oli ruumi juurde vaja uute ja stiilsemate riiete jaoks. See oli see aeg, kui ma otsustasin enamustest kitsastest teksadest ja paljudest särkidest loobuda ehk siis põhimõtteliselt kõigest, mis ma endale enda stiili algusaastatel ostsin. Tagid olid minu jaoks suur muutus, kuna varem polnud ma midagi sellist kandnud. Nendega liitusid kiirelt ka aksessuaarid, milleks minul on kaelakee ja sõrmused. Hakkasin rohkem kandma ka valgeid sokke. Kui ma tagid avastasin. oli mul periood, kus otsustasin, et mugavus ei ole enam tähtis. Ma hakkasin vältima dressipluuse ja dressipükse. Nüüdseks olen aru saanud, et riietun enda jaoks ja kannan seda, mida heaks arvan. Enam ei lähe mulle korda, mida keegi teine arvab. Olen hakanud kandma jälle riideid, mis on pigem mugavad. Minu praegune stiil on ka muutumise teel, vähemalt mulle tundub nii, kuna ma ei taha enam tagisid nii väga kanda. Praegusel ajal soovin rohkem kanda suuremaid särke ja dressipluuse. Minu puhul on aga üheks tähtsamaks asjaks see, et ma ei kannaks samu riideid samal nädalal kaks korda. Muidugi ei ole keelatud kanda samu riideid mitu korda nädalas, aga mina eelistan seda mitte teha. Ehk, ma kannan iga päev erinevaid pükse, särki, tagi, dressipluusi jne. Minu jaoks on see väga oluline, kuna see näitab, et mind ikkagi huvitab see, milline välja näen ja et mind huvitab riietus ja mood. Ma ei väida siin ka seda, et inimesed, kes samu riideid korduvalt kannavad, ei ole stiilsed, lihtsalt mina eelistan iga päev erinevalt riides käia. Riideid ostan ma peamiselt Tartust Lõunakeskusest, sest seal on palju häid poode ühes kohas. Mulle meeldib ka Tartu sellepärast, et seal on rahulik ja seal ei ole tihtipeale väga palju rahvast nagu näiteks Tallinnas. Samuti olen avastanud, et mitmes linnas on ka riietel hinnavahed. Näiteks Tallinnas ja Pärnus on soodushindadega riided kallimad kui Tartus ja Rakveres. Hetkel ostlen aga ainult internetikauplustes, et vältida suurtes ostukeskustes käimist. Kokkuvõtteks tahan öelda, et iga inimene riietub enda jaoks ja ei ole vaja muretseda, mida keegi teine arvab. Samuti riskige, sest te ei saa muidu kunagi teada, et mingi asi või tegevus teile väga meeldib. Mina leidsin enda jaoks riiete ostlemise ja sellest on saanud minu üks lemmiktegevusi. Tänu sellele olen avastanud enda stiili. 1/10/2021 0 Comments Nele iluvõimlemise karjäärAngela Ringmets Meie kooli 7. klassis käib rõõmsameelne Nele Krebsbach, kes on alates 8. eluaastast tegelenud iluvõimlemisega. Otsustasin uurida, miks ta sellega üldse tegelema hakkas ja mis hobisid tal selle kõrvalt on.
Jaanika Kind Koeru Aruküla mõisa parki ehitati üks väga huvitav atraktsioon ning meie küsisime mõned küsimused selle kohta meie kooli huvijuhilt Kirsika Ilmjärvelt. Kust sündis idee luua madalseiklusrada? See on olnud meie kooli ammune unistus, et meil oleks pargis madalseiklusrada ning oleks koht, kus pikki vahetunde veeta. Kuidas leidsite sellele lahenduse? Pakkusime idee välja ja komisjon kiitis selle heaks. Koeru kogukond ning ka teised andsid toetushääled. Minu jaoks oli see nagu tore sünnipäeva kingitus, sest 21. juulil selgus, et me oleme elektrooniliste häältega Järva-Jaaniga jagama läinud. Läks natuke aega ja siis tuli leida see, kes rada meile ehitama hakkab. Komisjon valis sobiva välja ja siis hakkasid läbirääkimised. Hästi suureks abiks on olnud Koeru piirkonnajuht Alari Teppan. Suur osa selles oli ka muinsuskaitsel. Kui kaua see aega võttis? Eriolukorra ajal kirjutasime projekti ning aprillikuust umbes kaheksa kuud. Miks puudub pikk trosslaskumine? Pargis puudub sobiv kalle ning puudele ei tohtinud viga teha. Sellepärast puuduvad ka platvormid, millelt oleks hea pikka laskumist teha. Kas sinna on oodata ka valgustust? Oleme seda juhtkonna ja kooli direktoriga arutanud, et kindlasti tuleb sinna valgustus. Kooli direktor Jaan lubas selle südameasjaks võtta, et lahendus leida. Kas see vastab teie ootustele? Vastus on jah, see vastas mu ootustele. Millal ma sellest aru sain? Kui seda ehitati, olid kõik õhinas ja ootasid juba katsetamist ning see tekitas minus hea tunde. Mida õpilased sellest arvavad? Olen näinud, et positiivne tagasiside on olnud. Vahepeal olen vaadanud, kas keegi on seal ja alati on seal keegi. Ma arvan ja loodan, et noortele väga meeldib see ja tegelikult saab veel ju põnevaid asju teha. 1/10/2021 0 Comments LapsesuuJaana Kind Aasta on möödunud ja käes on taas jõulud. Lehed kõik puudelt maha on langenud ning esimene lumigi maha tulnud, kuid nüüd saate meie asjatundjate käest teada, mida nemad jõuludest teavad.
Mis on jõulud? Iiris: No see on selline püha, kus käivad päkapikud ja jõuluvana. Lily-Ann: Jõulud on näiteks see, kui kuusepuu on üleval ja jõuluvana toob kuuse alla kinke. Frants: Siis, kui on päkapikud ja jõuluvanad ja uusaasta ja kuusk on ka ehetega. Erle: Siis kui jõuluvanad toovad sulle kuuse alla kingitusi ja sa oled nii rõõmus, kui jõuluvana toob sulle mänguasju. Marilin: See, kui kõik on rõõmsad ja aastavahetus on. Kadi-Liis: Jõulud on see, kui tuppa tuuakse kuusk ja küpsetatakse piparkooke ja kui päkapikud käivad ja kuuse all on kingid. Arnessa: Talv ja jõulud on põhimõtteliselt sama asi ju ja jõulud on lõbu. Kus elab jõuluvana? Iiris: Põhjanabal. Lily-Ann: Põhjamaal. Frants: Põhjanabal. Erle: Põhjanabal. Marilin: Põhjanabal. Kadi-Liis: Põhjanabal. Arnessa: Soomest natuke kaugemal. Milline on jõuluvana? Iiris: No selline, et tal on valge habe ees, punane pintsak, siis tal on müts peas, valged kulmud ees ja ta kannab kingikotti, kus on umbes 1000 kingitust. Lily-Ann: Tal on valge habe, punane müts ja tal on mustad jalanõud ja käib kingikotiga ringi. Frants: Tal on valge habe, kolmnurkne müts valge tutiga. Erle: Selline, et tal on kingikott ja tal on valge habe ja tal on punast värvi müts ja ka valge tutt. Marilin: Tal on punast värvi müts ja see äär on valge ja väga karvane tutt on ka ja siis on veel punane pintsak Kadi-Liis: Tal on müts peas, tal on tutt peas, tal on kott ja saapad. Arnessa: Vana ja valge habe. Kes on jõululaps? Iiris: Jõululaps on see, kui… ee… on näiteks on selline jõulune, teeb jõulu asju, mängib, paneb ennast jõululikult riidesse ja siis äkki veel mängib päkapikku. Lily-Ann: Jõululaps on selline, kes teeb kingipakke, aitab jõuluvanal kinke kotti panna ja ta jagab komme laiali. Frants: Päkapikk. Erle: Jõululaps on see nagu, kes armastab jõule väga ja ta tahab jõuluvanadega suhelda. Marilin: Päkapikk. Kadi-Liis: Päkapikk. Arnessa: Päkapikud. Miks on jõuluvanal punased riided? Iiris: Sellepärast, et see on jõuluvärv, see on minu lemmikvärv ja see on ka ühe minu klassivenna lemmikvärv ja sellepärast, et lapsed tunneksid teda ära. Lily-Ann: Sellepärast, et lastel oleks tore ja nad ei teaks, kes see inimene on. Frants: Sellepärast, et lapsele meeldiks värv. Erle: Sellepärast, et siis kõik arvavad, et ta on päriselt jõuluvana. Marilin: Sest see värv sobib talle. Kadi-Liis: Sest ta on punaste riietega. Arnessa: Sellepärast, et jõulud on. Mida teeb jõuluvana pahade lastega? Iiris: Paneb pahade laste nimekirja ja neile kinke ei too. Lily-Ann: Paneb nimekirja ja ta toob talle sütt. Frants: Ei too kingitusi ja annab vitsa, et vanemad vitsa annaks. Erle: Paneb pahade nimekirja. Marilin: Paneb pahade laste nimekirja ja ei too kingitust. Kadi-Liis: Paneb pahade laste nimekirja ja ei anna neile kingitusi. Arnessa: Ei anna kinke. |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |