Jaanika Kind Koeru Aruküla mõisa parki ehitati üks väga huvitav atraktsioon ning meie küsisime mõned küsimused selle kohta meie kooli huvijuhilt Kirsika Ilmjärvelt. Kust sündis idee luua madalseiklusrada? See on olnud meie kooli ammune unistus, et meil oleks pargis madalseiklusrada ning oleks koht, kus pikki vahetunde veeta. Kuidas leidsite sellele lahenduse? Pakkusime idee välja ja komisjon kiitis selle heaks. Koeru kogukond ning ka teised andsid toetushääled. Minu jaoks oli see nagu tore sünnipäeva kingitus, sest 21. juulil selgus, et me oleme elektrooniliste häältega Järva-Jaaniga jagama läinud. Läks natuke aega ja siis tuli leida see, kes rada meile ehitama hakkab. Komisjon valis sobiva välja ja siis hakkasid läbirääkimised. Hästi suureks abiks on olnud Koeru piirkonnajuht Alari Teppan. Suur osa selles oli ka muinsuskaitsel. Kui kaua see aega võttis? Eriolukorra ajal kirjutasime projekti ning aprillikuust umbes kaheksa kuud. Miks puudub pikk trosslaskumine? Pargis puudub sobiv kalle ning puudele ei tohtinud viga teha. Sellepärast puuduvad ka platvormid, millelt oleks hea pikka laskumist teha. Kas sinna on oodata ka valgustust? Oleme seda juhtkonna ja kooli direktoriga arutanud, et kindlasti tuleb sinna valgustus. Kooli direktor Jaan lubas selle südameasjaks võtta, et lahendus leida. Kas see vastab teie ootustele? Vastus on jah, see vastas mu ootustele. Millal ma sellest aru sain? Kui seda ehitati, olid kõik õhinas ja ootasid juba katsetamist ning see tekitas minus hea tunde. Mida õpilased sellest arvavad? Olen näinud, et positiivne tagasiside on olnud. Vahepeal olen vaadanud, kas keegi on seal ja alati on seal keegi. Ma arvan ja loodan, et noortele väga meeldib see ja tegelikult saab veel ju põnevaid asju teha.
0 Comments
1/10/2021 0 Comments Tantsuetendus otsib nimeKirke Koppel Koeru Keskkoolis on olnud traditsioon igal aastal detsembrikuus korraldada tantsuetendus. Sellega seoses uurisime Koikera toimetusega huvijuht Kirsikalt, kuidas tänavu aasta sellega lood on. Mis on ootused 20nda tantsuetenduse suhtes? Ootused on väga suured. Tõesti on õigus, et sel aastal täitub 20 aastat Koeru Keskkooli tantsuetenduse traditsiooni algusest. Tantsuetenduse plaan on teha tagasivaade viimasele 19 aastale ning võtame selle kokku 20ndas etenduses, parimad palad läbi aegade. Praegu ootame väga, et olukord riigis normaliseeruks. Muidu oli plaanis tantsuetendus korraldada neljandal detsembril ja sellega seoses oleks olnud tantsuetenduse nädal koolis. Hetkel aga on selline orientiir, et teha 22. jaanuar. Kuidas tuli mõte võtta eelnevatest etendustest tantsud ja see kõik kokku panna? Täpselt ei oska öelda, kuidas see mõte tuli, aga sünnipäevadel ikka vaadatakse natuke tagasi. Ja sünnipäeva puhul oli alati selline mõte, et tahaks torti ka ning head sõbrad kokku kutsuda nagu ikka sünnipäeval. Üritame kutsuda ka meie endiste tantsurühmade koosseise mingilgi määral kokku, kes on peaosasid täitnud ning neid tantsurühmasid on ikka mitmeid olnud. Kuidas jaotati klasside vahel tantsud ära? Kuidas need klasside vahel jagunenud on, suhteliselt selline, et need kes on olnud valmis tantse õpetama on ise märku andnud. Ja ma olen kuulnud ja näinud õpilasi viimaste aastate jooksul, rääkimas, et mõni tants on olnud nii äge, et oleks tahtnud seda tantsu ise tantsida, või et oleks ma ka gümnaasiumis praegu ja saaks nende tantse tantsida. Kas tantsuetendusel on ka nimi olemas? Tantsuetendusel ei ole nime olemas veel. „Kadunud sünnipäev“ on juba kasutatud aga meil ei ole kadunud äkki siis „Leitud sünnipäev“ või lihtsalt „Sünnipäev“. Ei oska öelda, hetkel veel ei ole. Minu jaoks on see üldse praegu veider olukord, kuna ma ei ole tantsuetendustega seotud, ma olen olnud alati väike asjapulk, kes teeb aitab kuulutuse teha, piletid valmistanud või kostüüme aidanud hankida. Aga täna ma olen hoopis uues rollis ja see on minule natuke hirmutav. Koeru Keskkoolis on aga hästi äge meeskond, kellega saab asju lahedalt teha ja küllap saab see sünnipäev ka peetud ning küll see nimi ka tuleb. Helin Kind Mõisakooli sajanda aastapäeva puhul korraldas Koeru Keskkool kontsertsarja, mille käigus toimus kaks kontserti. Osalesin mõlemal ja otsustasin jagada oma muljeid toimunud kontsertide kohta. Esimesena külastas Koeru Keskkooli Rahvusooper Estonia Poistekoori Meeskvintett. Nende esinemine oli väga kaasahaarav ja lõbus. Eriti meeldis mulle nende galantne ning hoolitsetud välimus. Nad oskasid publikuga suhelda ja aeg neid kuulates justkui lendas. Nad kõik olid umbes 15-16 aastased. Ma poleks uskunud, et juba nii noores eas võib sellisel tasemel osata laulda. Kindlasti läheksin neid võimalusel veel kuulama. Teine oli folk-ansambel Puuluup, mis koosnes kahest inimesest. Nad mängisid Hiiu kandleid ning kasutasid oma esinemise ilmestamiseks luupurit (masin, millega saab eelsalvestatud muusikalõiku vajalik arv kordi mängida). Nende esinemine oli omapärane ja mulle natuke võõras, sest ma pole sellise muusikaga harjunud, kuid tore oli näha, et nad naudivad seda, mida teevad. Üldiselt olid mõlemad kontserdid väga head ning mõnus vaheldus koolitööle, kuid kuna tegu oli koolikontsertidega, oleksid need võinud olla tasuta. Eliise Joost 3. oktoobril toimus Aruküla mõisa pargis ajalooline sündmus, mis nii mõnelegi inimesele pisara silma tõi. Koeru rahvas sai ühe väga tähendusrikka ausamba võrra rikkamaks, mis paigaldati Kalju Lepiku mälestamiseks, kelle sünnist sai 7. oktoobril 100 aastat. Kohal olid Kultuuriminister Tõnis Lukas, Koeru mehed, kes lugesid Lepiku luulet, noored muusikud Hedi Aimsalu ja Jane-Ly Laug, sukulptor Elo Liiv, Kalju Lepiku tütar Aino ja tema lapsed ning koolipoistest modellid Oti Timur Kirja ja Kaarel Kaasik, kelle eeskujul ausammas tehtud sai. Ausamba avamise tegi väga meeldejäävaks ka sügiseselt imeline ilm - lehed langesid, päike paitas põske ning inimeste suud olid nearul, seda oli vaid suur rõõm ja au kõrvalt näha ja kogeda.
11/26/2020 0 Comments Uustulnukad meie koolisRasmus Lilletai Alanud õppeaastal tuli meie keskkooli 10. klassi seitse uut õpilast. Viisime nende seas läbi väikese küsitluse, mille vastused ka teieni toome.
Karolin Kons Tuli meie kooli Peetri Koolist Kuidas leidsite tee Koeru Keskkoolini, miks sai just meie kool valituks? Juba algklassidest saadik on meeles mõlkunud Koeru, nagu muid kohti ei teadnudki. Põhjuseks võib olla, et sinna asusid õppima mu klassikaaslased. Üheksandas klassiski oli mõttes tulla Koeru Keskkooli, aga pigem oli soov minna kodust kaugemale. Sain sisse Tartu Kutsehariduskeskusesse, kuid peale 1,5 nädalat otsustasin, et linnaelu ei ole minu jaoks. Hakkasin siis uurima kahe Järvamaa kooli kohta, üks oli Koeru Keskkool ja teine Järva-Jaani Gümnaasium. Konsulteerisin oma toreda sugulase Hediga ning ta suutis mulle korralikult selgeks teha, et Koeru on hea valik ja nii saigi tehtud. Esmaspäeval kirjutasin ennast kooli sisse ja kohe samal päeval hakkasid tunnid. Olen selle valiku üle väga õnnelik. Kuidas ennustad oma järgnevat kolme aastat meie koolis? Ma ennustan, et need aastad toovad kaasa häid sõpru, teadmisi, palju huvitavaid tegemisi ja väga palju naeru. Mis on teistmoodi võrreldes sinu eelmise kooliga? Kas muutus on sinu jaoks pigem positiivne või negatiivne? Eelmise kooliga võrreldes on teisiti hindamissüsteem, kooli ja klasside suurus, kooli personali olemasolu ning eraldi klassiruumid. Enne oli hinneteks A-F, nüüd numbriliselt. Ma poleks arvanudki, et saan tagasi head numbrilised hinded. Kõrgajal oli minu klassis 8 õpilast, aga lõpetas neli ja koolis kokku oli 20-30 õpilast. Kuna koolimaja oli suur, siis alatasa ei leidnud keegi õpetajaid üles ning tihtipeale selgus, et nad on üldse teises majas. Klassiruumid olid eraldatud n-ö helikindla seinaga, aga sellest polnud kasu, kogu jutt oli kõrvalklassi kuulda. Minu jaoks on muutus positiivne. Olen kõige sellega rahul, mis mul praegu on. Anna palun paar nõuannet noortele, kuidas uues koolis esimesi tutvusi leida ja end sisse elada. Ma usun, et tutvused võivad iseenesest tekkida, alustades tunnis kellegi kõrvale istumisest. Muidugi peaksid ise olema ka avatud meelega ja sõbralik. Esimene nädal on tavaliselt kõige raskem, kuna siis sa veel ei tunne kedagi, kuid varsti see kõik muutub. Carolin Ambos Tuli meie kooli Rakke koolist Kuidas leidsite tee Koeru Keskkoolini, miks sai just meie kool valituks? Olen 6-aastasest saadik käinud Koeru Muusikakoolis ning praegugi on seal õpingud pooleli. Seega oli suhteliselt loogiline valik tulla Koeru Keskkooli, et saaksin ikka muusikakoolis korralikult käia. Kuidas ennustad oma järgnevat kolme aastat meie koolis? Ma arvan, et järgmised kolm aastat mööduvad nagu mu eelnevgi koolitee: tegelen robootikaga, muusikakooliga ning võtan võimalikult paljudest kooli üritustest osa. Mis on teistmoodi võrreldes sinu eelmise kooliga? Kas muutus on sinu jaoks pigem positiivne või negatiivne? Koeru Keskkoolis on palju rohkem õpilasi kui minu varasemates koolides ning siinseid inimesi ei ole ma tundnud lasteaiast saati. See muutus on positiivne (ma arenen ja muudan ennast paremaks olles uues keskkonnas uute ja huvitavate inimestega) ja negatiivne (see on väga hirmus ja uus, suur tõenäosus on, et ilma oma sõbrannata oleksin ma vaikiv kivikuju) samal ajal ning seda on raske vaid üheks sildistada. Anna palun paar nõuannet noortele, kuidas uues koolis esimesi tutvusi leida ja end sisse elada. Kõige lihtsam ja mõnele ka kõige raskem on lihtsalt järjest inimestele ligi minna, end tutvustada ja avaldada soovi suhelda. Ma kasutan seda meetodit tavaliselt üritustel, kus ma ei tea kedagi või kus otsin uusi tutvusi. Juss Kellner Tuli meie kooli Roosna-Alliku põhikoolist Kuidas leidsite tee Koeru Keskkoolini, miks sai just meie kool valituks? Pidin minema muidu linna kooli, aga jäin nende asjadega hiljaks. Tulin aastaks Koeru, aga mulle praegu meeldib siin. Võib-olla isegi jään. Kuidas ennustad oma järgnevat kolme aastat meie koolis? See on raske küsimus, ma pole Igor Mang. Mis on teistmoodi võrreldes sinu eelmise kooliga? Kas muutus on sinu jaoks pigem positiivne või negatiivne? Kõik on erinev ja muutus on positiivne. Anna palun paar nõuannet noortele, kuidas uues koolis esimesi tutvusi leida ja end sisse elada. Ma ei tea isegi. Raino Kanne Käis ka eelnevalt meie koolis, kuid peale 9.klassi lõpetamist otsustas teha pausi. Kuidas leidsite tee Koeru Keskkoolini, miks sai just meie kool valituks? Elan lähedal. Kuidas ennustad oma järgnevat kolme aastat meie koolis? Sajandi parim õpilane. Mis on teistmoodi võrreldes sinu eelmise kooliga? Kas muutus on sinu jaoks pigem positiivne või negatiivne? Täpselt sama. Anna palun paar nõuannet noortele, kuidas uues koolis esimesi tutvusi leida ja end sisse elada. Ära käitu imelikult ja suhtle inimestega. Helery-Marit Maasikas Tuli meie kooli Paide Hammerbecki Põhikoolist Kuidas leidsite tee Koeru Keskkoolini, miks sai just meie kool valituks? Sest see on mu kodule lähemal, kui need, kuhu algselt minna soovisin, ning kuna keskharidust on vaja, siis otsustasingi Koeru Keskkooli kasuks. Kuidas ennustad oma järgnevat kolme aastat meie koolis? No veel ei tea, elan päev korraga. Mis on teistmoodi võrreldes sinu eelmise kooliga? Kas muutus on sinu jaoks pigem positiivne või negatiivne? Pigem positiivne, eelmine klass oli vaikne ja täis inimesi, kes nalja üldse ei mõistnud. Anna palun paar nõuannet noortele, kuidas uues koolis esimesi tutvusi leida ja end sisse elada. Ole ise sõbralik ja mine julgelt suhtlema, kui hoiad eemale, siis vahest võivad teised vastata samaga. Marliis Lehtmets Tuli meie kooli Rakke koolist Kuidas leidsite tee Koeru Keskkoolini, miks sai just meie kool valituks? Peale põhikooli lõpetamist ei teadnud, mis eriala kutsekoolis valida, siis tuligi plaan minna edasi õppima keskkooli. Ning kuna Koeru on kõige lähemal minu kodule, tundus see kõige parem valik. Kuidas ennustad oma järgnevat kolme aastat meie koolis? Ma loodan, et mu tulevad aastad Koeru Keskkoolis lähevad hästi ning on õpetlikud. Mis on teistmoodi võrreldes sinu eelmise kooliga? Kas muutus on sinu jaoks pigem positiivne või negatiivne? Muutuseks on kindlasti kooli suurus, sest vanas koolis oli palju vähem inimesi, aga samas see ei ole kõige hullem muutus, sest nüüd on palju rohkem erinevaid isiksusi, kellega võib tekkida rohkem sõprussuhteid. Anna palun paar nõuannet noortele, kuidas uues koolis esimesi tutvusi leida ja end sisse elada. Sellele on raske vastata, sest olen ise alles uustulnuk. 11/26/2020 0 Comments Uued õpetajadKirke Koppel Sügisest alustas Koeru Keskkoolis teed mitu uut töötajat. Koikera toimetus küsis mõned küsimused, et saaks selgeks, kes need koridorides liikuvad uued inimesed õieti on. Leelo Ambos, muusikaõpetaja Millised on Teie huvid/hobid? Muusika ja robootika. Mis haridus Teil on? Magistrikraad Kus töötasite enne Koeru Keskkooli? Rakkes, kõige alguses Kernu koolis ja Haibu lasteaias. Kuidas jõudsite meie koolini? Ma olen Koeru muusikakooli kaudu selle kandiga juba seotud väga kaua. Koeru kooli oli plaan tööle tulla juba kaua, tuli vaid õiget hetke oodata. Kalli Pilov, kunstiõpetaja Mis on Teie huvid/hobid? Viimasel ajal on hobideks saanud iseseisev keeleõpe (parasjagu on käsil hispaania keel), kindlasti muusika, millega olen tegelenud juba lapsest saadik. Muusika all mõtlen pillimängu ja laulmist, aeg-ajalt üritan ka ise noote ritta seada. Lisaks tegelen veel natuke ka fotograafia, illustreerimise ja käsitööga. Mis haridus Teil on? Olen omandanud kõrghariduse Tallinna Ülikoolis. Kus töötasite enne Koeru Keskkooli? Enne Koeru Keskkooli töötasin Tartus disainiagentuuris. Kuidas jõudsite meie koolini? Ma olen kasvanud ja elanud Koerus. Sealt sai alguse minu loominguline teekond, mis on mind praeguseks viinud Tallinnasse, küll aga avanes mulle võimalus panustada ja tagasi anda oma kodukohta. Olles uute väljakutsete otsingutel, haarasin sellest võimalusest kinni ja nii minust saigi kunstiõpetaja Koeru Keskkoolis. Anne Nurmik, eripedagoog
Millised on Teie huvid/hobid? Mul on huvi, kuidas kasutada loomi laste arendamisel õppetöös. Mul on endal nelja aastane kuldne retriiver, keda ma olen kasvatanud selle teadmisega, et ma kasutan teda ka abilisena õppetöös. Koeru Keskkoolis ma pole veel jõudnud seda teha. Minu koera nimi on Roosi ja Roosi on päris palju käinud minuga kaasas erinevates kohtades, sealjuures olnud ka koolis mulle abiks. Seoses koroonaviirusega on Roosi natukene võibolla „rooste läinud“, sest ta on viimasel ajal vähe minuga koos kaasas käinud, aga enne seda käisime koos Roosiga tööl. Mis haridus Teil on? Nagu eripedagoogile kohane, on mul magistritasemel haridus ehk ma olen eripedagoog-nõustaja. Seejuures olen ma eripedagoogika juurde jõudnud „teise ringiga“. Enne seda olen olnud 20 aastat kunstiga seotud ja mul on ka kunstiõpetaja haridus. Kus töötasite enne Koeru Keskkooli? Neid kohti on olnud mitu. Samas arvestades seda, kui kaua ma olen tööl käinud, olen ma olnud väga lojaalne oma tööandjale. Ma olen nimelt 20 aastat töötanud enda poolt rajatud koolis. Olnud seal koolijuht ja õpetaja. See oli kunstikool. Lisaks olen proovinud olla ka ametnik, olen töötanud Rajaleidja keskuses, Tallinna Haridusametis ja Tallinna Heleni Koolis, aga ka lasteaias. Ma arvan, et mul on palju erinevaid kogemusi ja need kõik on olnud hästi kasulikud eripedagoogi tööks Koeru koolis. Seejuures olen alati teadnud, et minu õige koht ongi koolis, lastega koos nende arendamisega tegelemas. Kuidas jõudsite meie koolini? Sellega on selline naljakas lugu, et kuna ma märkan kõike, mis on seotud koertega, siis kõnetas mind teie kooli nimi. Minu jaoks oli see nimi pisut „koerust täis“ ja ma arvasin, et siin koolis võiks ehk ka natuke päris koer käia. Tegelikult meeldib mulle ka pisut koerust täis õppetöö. Igatahes otsustasin tööpakkumist lähemalt uurida. Ma leidsin eripedagoogi töökuulutuse täiesti juhuslikult ja kui asusin kooli kodulehte uurima, siis tekkiski mõte. Ma olin nimelt kunstikooli ajal teinud koostööd teie kooli direktoriga hoolekogu tasandil ja ma mõtlesin, et miks mitte teha veel koostööd. Eliise Joost 30. septembril käis spordinädala raames Koeru Keskkooli külastamas armastatud olümpiavõitja Gerd Kanter, kes tegi juttu nii enda spordikarjäärist kui ka noorte tervisest ja kuidas end selles valdkonnas tervena hoida.
Sportlane innustab kõiki aktiivselt värskes õhus liikuma ja märkis ära, et tema on noore poisina kasvanud üles heinatööd tehes. Koolipoisina katsetas Kanter väga erinevaid spordialasid, näiteks tõi ta välja maadluse, kergejõustiku, korvpalli jalgpalli enne kui ükskord kettaheiteni oma tee leidis. Noore Gerdi unistus oli väga noorelt saada kosmonaudiks, seejärel suur kindraliks, vanemaks sirgudes soovis mees saada hea hariduse ja jõuda olümpiavõiduni. “Unistamine ja eesmärgide püstitamine on tähtis. Need on asjad mis panevad sind kuhugile püüdlema. Kõik on võimalik!” Kanter sõnab, et lõppeesmärk pole pooltki nii oluline kui see, mis sa teekonnalt endaga kaasa haarad. Ta soovitab kõik võimalused vastu võtta, et teada saada mis on sinu jaoks kõige õigem. Kanter sõnab, et hetkel pole tal suuremaid unistusi, kui toetada ja kasvatada oma poega ning jagada inimestele kogemusi. Olümiavõitja pani suurt rõhku ka tervislikule toidule ja unetundidele. “Suur energiavajadus on tähtis, et päev edukalt lõpule saata.” Teada tuntud on see, et hommikusöök on kõige aluseks. Sportlane soovitab süüa putru, muna, puuvilju naturaalseid piimatooteid ja smuutisid, “kui sa ei jõua süüa teha, siis võta endale kaasa kasvõi üks võileib või banaan”. Uni on kõige tõhusam keha taastaja. Enne magama minemist soovitab mees panna oma väikene nutisõber käest ja lugeda raamatut, et uni kvaliteetsemaks saada. Keskmiseks unevajaduseks luges Kanter kaheksa tundi. “Kõige kiirem tee tulemuseni on kõige aeglasem tee” - Gert Kanteri treener. Kui sul on kõrval teotav perekond ja sõbrad siis on sul mitu korda kergem rasketest olukordadest välja tulla. Poleks tagasilööke, ei oskaks seda kõike nii hästi väärtustada, mida kord saatnud oled. Gert julgustab noori kaotust mitte kartma “olge järjepidevad!” 5/28/2020 0 Comments Veebipõhised muusikakooli eksamidKetrin Päri Tänu suurele viirusepuhangule läksid kõik Eesti koolid distantsõppele, sealhugas ka huvikoolid. Olenemata eriolukorras toimusid siiski muusikakooli lõpueksamid ja arvestused. Muidugi olid need kõik veebipõhised ja kontaktivabad.
Kui sain teada, et ka muusikakool läheb distantsõppele, siis see ehmatas mind alguses päris korralikult. Kuna kohas, kus elan on meeletult halb levi, siis ma ei kujutanud ette, kuidas saan videotundidest osa võtta. Jõudsime õpetajaga õnneks toimiva ja hea lahenduseni. Saatsin alati enne tundi õpetajale oma lugudest videod, tema vaatas need üle ning video tunnis rääkis mis on hästi, mis halvasti ja mida oleks vaja veel harjutada. Kasutasime tundi põhiliselt info jagamiseks. Muusikakooli lõpetamiseks pidid kõik lõpetajad tegema ära lisapilli arvestuse, muusikaajaloo lõputöö, solfedžo ja põhipilli eksami. Lisapilli ehk klaveri arvestuse jõudsime ära teha õnneks enne eriolukorda, kuid muud tööd jäid siiski distantsõppe ajaks. Muusikaajaloo lõputööks pidi tegema heliloojast referaadi, mis tuli esitada aprilli lõpuks. Järgmiseks oli solfedžo eksam. Enne solfedžo kirjaliku lõputöö kätte saamist tuli saata kõigil vabalt valitud eksami harjutuse laulmisest video. Eksami leht saadeti meilile juba paar päeva enne selle esitamise tähtaega, et kõik jõuaksid selle välja printida. Kellel oli soov, võis teooria osa vaikselt ära täita. Helifailid saadeti eksami esitamise päeval kell 12.00 ning terve töö tuli saata hiljemalt 15.00 õpetajale meilile. Töö hinne oli siis kas arvestatud või mittearvestatud. Põhipilli ehk minu puhul kitarri eksam toimus kolm nädalat hiljem. Meil oli siis aega rohkem sellele pühenduda ja lugusid harjutada. Eksamiks tuli lindistada video oma lugudega ja laadida need etteantud kuupäevaks õpetaja poolt saadetud lingile. Muidugi pidid lood olema peast mängitud. Videol pidi näha olema nägu, täispikkuses pill, ja et mõlemad käed oleksid näha. Lugude eest saime koondhinde. Alguses tundus selline moodus eksamit teha minu jaoks palju lihtsam ja parem variant, sest kui sassi läheb saan mängida uuesti algusest peale nii palju kordi kui soovin ja nii kaua kuni ideaalselt välja tuleb. Minu arvamus muutus, aga koheselt pärast esimese video filmimist. Kõik osutus palju raskemaks kui arvasin. Esiteks oli harjumatu mängida kaamera ees ning see tekitas väikese pinge. Teiseks, kuna mul oli võimalus mitu korda filmida, siis iga kord, kui mul tuli sisse viga alustasin uuesti algusest. See pidev alustamine ja sama loo järjest mängimine oli meeletult väsitav ja jooksutas korralikult ikka juhtme kokku. Lõpuks tulid vead juba sisse üle mängimisest. Filmisin põhimõtteliselt igat videot mis saatsin õpetajale enne tundi, vähemalt tund aega. Lõpp variantide filmimine, mis saatsin eksamikomisjonile, võttis aga kõvasti rohkem aega. Nende videote saatmine võttis mul koos puhkepausidega terve päeva. Kuna tegemist oli eksamiga, siis see tekitas ikkagi närvi sisse, mida rohkem uuesti alustasin, seda rohkem kasvas ka närv. Kokkuvõttes oleks mitu korda lihtsam ja vähem närvesööv olnud mängida oma lood ette eksamikomisjoni ees, sest kui oleks väike aps sisse tulnud, oleks saanud lihtsalt oma looga edasi minna ning närv oleks olnud vaid ühe kordne. Õnneks sain kõik lood ilusti videole ja tööd arvestatud ning olen selle aasta lõpetajate seas. Samuti ei jää ära ka meie lõpetamine, kuna lõpetamas on vaid kaheksa õpilast. See toimub värskes õhus ning kutsutud on ainult vanemad. Järgitud on ka rangelt riigi poolt antud reegleid. Eliise Joost Välismaal on päris suur trend oma vihikuid igasuguste kujundustega elavamaks muuta. Nii tahtsin ka mina olla üks nendest noortest, kelle vihik näeb välja midagi enamat kui sinine pastakas ja paar värvilist joont. Võtsin end kätte ja katsetasin uut stiili. Huvi oma vihiku kujundamise vastu olin tundnud juba varem, kuid nii tõsiselt polnud ma end veel kätte võtnud. Sõbrad ikka naersid, et käin koolis nagu need TikToki tüdrukud, kes oma vihikuid peensusteni kaunistavad. Ärge lootkegi, et mu vihik nii ilus välja nägi. Koolis lihtsalt ei jõudnud järge pidada, kui soovisin samal ajal oma vihikut ilusana hoida. Distantsõppel on see õnneks võimalik, aega on selleks küllalt, tuleb end vaid käsile võtta. Kahjuks olen paljud koledad leheküljed välja tõmmanud. Soovitan teil siiski nii ilusad kui ka koledad katsetused alles jätta, nii näeb kõige paremini oma arengut. Panen siia näite, milline mu vihik varem välja nägi. Kõige alus on käekiri Ma ei ütle, et mu käekiri oleks väga kohutav, aga seda saaks kindlasti paremaks treenida. Sellist käekirja, nagu on neil välismaa suunamudijatel, ma siiski igapäevaselt kasutama ei hakka. See võtab liialt aega ja jääksin ilmselt tunnis teistest maha. Sellegipoolest on see väga ilus näiteks märkmete tegemiseks või pealkirjade kirjutamiseks. Alustasingi sellest. Võtsin esimese õpetuse Pinterestist lahti ja hakkasin harjutama. Kuna olen sarnast käekirja varem kasutanud, siis polnud see meeletult raske. Nüüd kirjutan enam-vähem sarnaselt nagu seal õpetuses. Paar tähte on mõistagi teistsugused, aga tükike ennast peab siiski oma vihikusse jätma Nüüd kujunduse juurde Nagu eelnevalt mainisin on Pinterest väga põnev koht igasuguste lahenduste leidmiseks. Tegelikult ei peagi palju harjutama, kui juba uued võtted enda jaoks leiad. Väga oluline on kindlasti asjaolu, et sa ei pingutaks oma vihiku kaunistamisega üle. Vihik on siiski see koht, kuhu konspekteerid tundides õpitu. Maitse asi, kuid minu arvates on väga ilus, kui oled leidnud ühe teema juures kindla mustri, mida soovid kasutada. Näiteks pealkiri on silmapaistev ja miks mitte kirgas, alapunktid ühe mustriga ja üldises joones näeb välja nagu tavaline vihik, kuhu on veidi särtsu lisatud. Avastasin, et mul on sahtlisse jäänud üks tühi vihik, mis võiks kasutust leida ja seal hakkasingi kätt harjutama. Käekirja sain harjutada erinevate mõtteterade välja kirjutamisega. Mulle hakkas silma, et inimesed jagasid Instagramis teistele oma mõtteid ning hakkasin ka ise seda tegema. Nüüd on mul vihik, kuhu neid kirjutada ja ehk paari aasta pärast on tore lugeda, mis mõtteid mõlgutanud olen. Muidugi on selline stiil väga vahva ka kaartidel kasutada. Hiljuti oli emadepäev ja proovisin sama tehnikat kasutades oma emale ühe toreda kaardi teha. Eks see on igaühe enda otsustada, kuidas see mul välja tuli.
Olen õnnelik, et leidsin aja sellega tegeleda ja loodan, et selline muster jääb mind vihikutes veel kauaks saatma. Kui sul ei ole oma ajaga midagi targemat teha, siis võta kätte pastakas või mõni peenem marker ja hakka aga harjutama! Pärast on endal hea vaadata, et kool polnudki vaid üks hall vihik, vaid värve täis tarkus. Helin Kind Uurisime Koeru Keskkooli õpetajatelt, millised on nende arvates distantsõppe positiivsed ja negatiivsed küljed. Selleks tegime veebipõhise küsitluse, millele vastas 15 õpetajat.
Kuidas on koduõpe Teie tööd mõjutanud?
Mis on õppetöö planeerimisel kõige raskem olnud?
Millised on Teie arvates koduõpe negatiivsed mõjud?
Suur osa õpetajatest peab põhiliseks distantsõppega kaasnevaks probleemiks otsese kontakti puudumist, mis võib kaasa tuua osade õpilaste mahajäämuse õppetöös ning nii võib õppetöö neile vastumeelseks muutuda. Millised on Teie arvates koduõpe positiivsed mõjud?
Milliste kanalite vahendusel õpilastega suhtlete? Peamiselt suhtlevad õpetajad õpilastega e-kooli, e-maili ja telefoni teel, kuid kasutatakse ka Facebooki, Youtube’i ja Zoomi. |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |