4/20/2020 0 Comments Õpilased igatsevad kooliRasmus Lilletai Uurisime Koeru Keskkooli õpilastelt, millised on nende arvates distantsõppe positiivsed ja negatiivsed küljed. Selleks tegime veebipõhise küsitluse, millele oli võimalik vastata kõigil õpilastel. Vastanuid oli kokku kaheksakümmend, millest 16,3% olid algkooli õpilased, 43,8% põhikooli õpilased ja 40% gümnaasiumi õpilased.
Kuidas on Teil koduõpe sujunud? ● ,,Koolipäev lõpeb kiiresti, aga ekraani vaatamise tõttu on silmad valusad, ei suuda korralikult vahetunde ka teha ja puhata. Meeldib aga see, et hommikul on rohkem aega, sest ma ei pea end korda tegema.’’ ● ,,Raskelt, paljud õpetajad panevad vaid õpiku materjali ja jätavad palju ülesandeid, kuigi ma olen üpris kindel, et ka teised ei saa väga täpselt teemadest aru’’ ● ,,Kesiselt. Enamasti ei pea end tööd tegema sundima, aga mõni päev on raskem.’’ Küsitlusest tuli välja, et enamikel õpilastel läheb hästi. Muidugi on ka neid, kellel läheb kehvemini ja paljudel sujub koduõpe normaalselt. Kus meeldib Teile rohkem õppida? Vastustest sai teada et 67,5% vastanutes meeldib õppida koolis ja 32,5% vastanutes meeldib õppida kodus. Miks meeldib rohkem kodus/koolis õppida? ● ,,Koolis ma suudan rohkem keskenduda kuna kodus kipun teiste asjadega tegelema, mitte keskenduma õppimisele’’ ● ,,Mulle meeldib koolis rohkem õppida, sest siis saab õpetaja sulle seletada, sa saad ülesannet teha ja kui on abi vaja, siis õpetaja aitab. Sa saad koos olla sõpradega. Ja mulle meeldib koolis tunnis teha grupitööd sõpradega.’’ ● ,,Koolis ma päriselt teen ka midagi, mitte ei lükka edasi, aga kodus õppimise positiivne külg on see, et saab hiljem ärgata :)’’ . Koolis meeldib õpilastele rohkem õppida põhjusega, et on rutiin, samuti on kergem teemadest aru saada. Koolis on sõbrad, kuid peamiselt, et koolis on õpetajad, kes uued asjad selgeks õpetavad ja lahti seletavad. Teised aga eelistavad koduõpet põhjusega, et kodus on rahulikum, nad saavad minna magama millal tahavad ja tõusta millal tahavad. Mida kooli juures kõige rohkem igatsed? ● ,,Sõpru, õpetajaid ning suhtlemist, ma ei oska enam üldse normaalselt rääkida ja tahaks lihtsalt rutiini tagasi (korda).’’ ● ,,Õpetajate käest abi saamine ilma selleta, et peab ootama paar tundi või päeva.’’ ● ,,Sõpru ja klassikaaslasi ja söögivahetunnis mahlasemate lugude jagamist’’. Pooled vastanutest igatsevad kõige rohkem oma sõpru, aga on ka neid, kes igatsevad õpetajaid ja tunde. Mõni õpilane ei tunne millestki puudust. Mis kanalite vahendusel sõpradega suhtled? Peamiseks suhtluskanaliks on Facebook (Messenger), aga kasutatakse ka Snapchati, Instagram, maili ja Discordi.
0 Comments
4/2/2020 0 Comments Õpetajatest paarid koolisHelin Kind Armastus on üks imeline tunne, mis muudab inimesed õnnelikuks ning paneb neid tundma elavana. See võib tabada ajal ja kohas, kus seda oodatagi ei oska. Klubis, kohvikus, tänaval või hoopis tööpostil. Järgnevalt tutvustan teile kahte meie kooli õpetajatest paari. Õpetajad Siret Pärtel ja Toomas Aan on mõlemad lõpetanud Koeru Keskkooli – Toomas 1980. aastal ja Siret 1986. aastal. Samuti on nad omandanud Tartu Ülikoolis õpetajaameti. Kooli ajal nad omavahel väga ei suhelnud. Tihedam suhtlus algas, kui Siret 1991. aastal Koeru Keskkooli tööle tuli. Toomas oli siin siis juba kehalise kasvatuse õpetaja. Lisaks samale kooliteele ja elukutsele on neil ka palju ühiseid huve nagu jooksmine, suusatamine, matkamine, rattaga sõitmine, orienteerumine ja reisimine. Kirsika ja Keio kohtusid 2013. aasta alguses. Keio tuli Koeru Vallavalitsusse keskkonnaspetsialistiks. Kirsika töötas koolis huvijuhina ning tegi talle varakevadel pakkumise osaleda Koeru Keskkooli noortega keskkonnateemalisel videokonkursil. Hiljem korraldasid nad üheskoos "Teeme ära" talgupäeva ja veel mitmeid üritusi. Suvel arenes koostööst suur sõprus ja enamatki. “Võib öelda, et Koeru Keskkool tõi meid kokku,” sõnas Kirsika.
Kui varem oli neil väga mitmeid ühiseid hobisid, siis tänaseks päevaks on kolm väikest last Kristiine (5a), Saara (4a), Frank (2a) nende iga vaba hetke sisu. Koos ollakse looduses, mängitakse lastega ning käiakse kinos ja teatris. Ervin Tombak Koeru Keskkooli koolimaja teise ja kolmanda korruse kauaoodatud remont on valminud. Mõlemad korrused on korda tehtud ja koolielu värsketes ruumides on täies hoos peale hakanud. Küsisime direktori arvamust remondi protsessi ja tulemuste kohta.
Kas direktori vaatenurgast on remont õnnestunud? Arvestades Järva valla rahalisi võimalusi, siis see on hetkeseisu arvestades hea tulemus. Kuidas erineb remondi lõpptulemus esialgsetest plaanidest? Kui tõenäoline on, et esialgsed plaanid millalgi täituvad? Esialgne plaan oligi ehitada etappide kaupa. Järgmised etapid on juba seotud võimla poolega. Kas ja millal selleks rahalisi vahendid leitakse, on täna raske öelda. Millised olid remondiga seotud raskused? Alati on üks raske moment riigihange, et leida sobiv ehitaja. Sellega tegeles vallavalitsus. Oli ka töid, mis ei olnud lepingus kirjas, aga oli vaja ära teha. Siin oli suureks abiks majandusjuhataja Mati ja ka õpilased aitasid. Kunagi ei tohi tegemisi raskeks mõelda, vaid leida lahendused. Milline on teie arust konkurentsivõimeline kool ja kas remonditud Koeru Keskkool vastab sellele? Konkurentsis püsimise üks eeldus on korrastatud ruumid, siis pakutav sisu ja õpilased oma erksuse ja positiivsuse ning ootustega. Kõik see koos loob õhustiku, mis peab tagama õpilastes soovi siin koolis õppida. Samas on olulised koolivälised tegevused ja empaatia kogukonnas, õpilaste läbisaamine koolivälisel ajal. Millised on edasised plaanid koolimaja arendamiseks? Arengu osa on ka olemasolevad võimalused maksimaalselt ära kasutada. Renoveeritud osa seintele peaks tekkima silmailu ja koridoride ruumikasutus tahab läbimõtlemist. Siin ootaks õpilaste ideid! Õige pea on ilmad muutumas soojemaks ja siseõu ootab positiivset kasutust. Seal on vaja tuuletõkkeks sein ehitada ja läbi mõelda, milliseid tegevusi veel siseõue tuua. Projekt on fuajee teise korruse väljaehitamiseks ja võimla rõivistu ning teiste ruumide renoveerimiseks. Eskiisprojekt on võimla laienduseks. Arengu üks osa on ehituslik pool, aga tõeline areng on ikkagi õppetöö sisu, koostöö õpilaste ja õpetajate vahel, mille tulem peab olema, head õpilased, teie toimetulek ja jätkusuutlikkus parimal moel toimetulekuks planeedil, kus me elame. 12/22/2019 0 Comments Koerus lubatud on koerusEliise Joost 12. detsembril toimus 19. tantsuetendus “Koerus lubatud on koerus”, mille vältel tutvustasid Koeru Keskkooli õpilased ning tantsurühmad Varbad Villis, Vindiga, Välejalad, TantsuDiivad ja Läki-Läki publikule, meie kogukonna asutusi. Külastati Koneskot, päästekomandot, autoemondi töökoda, spordiklubi, mesilat, põllumajandusühistut, Naturali, hooldekeskust, Konsumi, Järva Valla Koeru teeninduskeskust, politseid, arstikeskust, iluteenuseid ning lõpuks jõuti meie armsasse kooli. Tantsuõpetajateks olid Kerli Sirila, Teele Üprus, Lisette Akkuratov, Geiri Lokotar, Anne Muhk, Ülle Jääger, Jaanika Kind, Angela Ringmets ja Eliise Joost. Postiljoni kehastas Silver Tatrik. Lavastaja oli Kirsika Ilmjärv.
Etendus oli mitmekülgne, mis meeldis väga nii publikule kui ka õpilastele. Saime jutustada ühiselt lugu, milles igapäevaselt elame ja teha seda värvikalt ning tantsuliselt nagu meile omaseks saanud on. Kohtume juba järgmisel aastal! Aurelia Kaasik Mis teile selle töö juures meeldib? Tiiu: See, et saan töötada suurte ja väikeste inimestega. Töö pole väga keeruline ning tööaeg sobib hästi. Pole palju töö kohustusi, kus oleks '' koolivaheaeg''. Larissa: Mulle meeldib selle töö juures see, et töö on rahulik ja saan valmistada palju erinevaid huvitavaid retsepte. Anu: Mulle meeldib see, et saan lastele rõõmu valmistada. Eveli: Meeldib see, et kunagi pole igav. Koka töö on väga loominguline. Kui kaua te olete seda ametit pidanud? Tiiu: Konkreetset ametit pole varem pidanudki. Kui rääkida praegusest töökohast, siis olen tööl sellest õppeaastast. Larissa: Olen kokana töötanud seitse aastat. Anu: Seitse aastat. Eveli: Olen kokk olnud üle kahekümne aasta. Kus te enne meie kooli tulekut töötasite? Tiiu: Enne kooli tööle tulekut nautisin pensionäri rõõme. See rõõm jäi aga lühikeseks, sest pensionile jäin alles 2018. aasta maist. Varem töötasin Fineltecis. Larissa: Koeru Konsumis. Anu: Töötasin Koeru Konsumi saalitöötajana. Eveli: Enne koolisööklat olin seitse aastat Koeru lasteaias. Enne seda eraettevõtetes-nii kohvikus kui restoranis. Kuidas teile seni on meie koolis meeldinud? Tiiu: Meeldib. Palju on muutunud, võrreldes selle ajaga, mil mina Koeru koolis käisin. Harjumatu on see, et söömise ajal on lärmi palju. Kui mina koolis käisin, siis ei räägitud söögilauas isegi sosinal. Larissa: Mulle meeldib Koeru koolis töötada. Anu: Olen väga rahul ja loodan ka edaspidi koostööd teha. Eveli: Koolis on tore töötada, eriti sellises väikeses kogukonnas. Kõik enam-vähem tunnevad üksteist ja laste toitumisharjumused on juba teada. Kuidas te olete rahul oma töötingimustega ja kolleegidega? Tiiu: Olen rahul nii tingimustega kui ka kolleegidega. Larissa: Kolleegid on väga toredad ja töötingimustega olen väga rahul, kõik on mugavalt paigutatud. Anu: Töötingimused on väga head ja töökaaslased jätkuvalt toredad. Eveli: Töötingimused on meil head, samuti kõik töövahendid. Ruumid on remonditud ja söögisaal rõõmsates värvides. Kolleegid on sõbralikud ja hea huumorisoonega. Tööpäevad lähevad lausa lennates. Mis on teie enda lemmiktoit? Tiiu: Erinevad kalaroad. Larissa: Mu lemmiksöök on ise tehtud Napoleoni kook. Anu: Borši suppi sööksin ma ikka ja jälle. Eveli: Ei oskagi midagi erilist välja tuua. Pean lugu kõigest, mis on hästi valmistatud. Pigem olen ikka soolaste toitude austaja. Liiga magusat ei armasta. Kõige põnevam maitseelamus on olnud suitsuräime jäätis. Mis on teie meelest kõige suurem viga, mida tänapäeval toitumisel tehakse? Tiiu: Arvan, et süüa tuleb kõike. Mitmekülgselt. Ma ei usu, et toidulaualt millestki (näiteks lihast) loobumine kuidagi tervisele kasulik on. Larissa: Tänapäeva lapsed söövad liialt rämpstoitu. Anu: Valmistooteid ostetakse liiga kergekäeliselt, mida on mugav kohe süüa. Eveli: Süüakse kas liiga palju/vähe või väga ebaregulaarselt. Mida te soovitate kooli lastel toitumisel silmas pidada? Tiiu: Sööge kõike! Larissa: Soovitan lastel alati valida ka vitamiini rohkeid salateid. Anu: Võimalusel vähemalt kord päevas sooja toitu süüa. Eveli: Hommikusöök on päeva vundament. Alati tasub toitu proovida, isegi kui olete veidi skeptiline millegi suhtes. Paljud on endale köögiviljade seast lemmikuid leidnud, nii supist kui vormiroast. Jane-Ly Laug Koeru keskkooli juhtkonnas on viimaste aastate jooksul toimunud pidevaid muudatusi. Nüüd on võtnud direktori kohusetäitjana koha sisse Jaan Kabin, kelle käest uurisin mõne küsimusega arvamust koolielu kohta. Miks otsustasite tulla Koeru keskkooli direktoriks? Töötasin aastaid kodukontoris ja tegelesin täiskasvanute koolitusega. Selles ametis sain aru, kui väike on Eesti. Tegelesin ka Koerus Tervisekeskuse renoveerimisega, tekkis Järva vallaga meeldiv koostöö ja mulle pakuti võimalust tulla direktori kohusetäitjaks. Ja nii on see läinud! Millised on uue direktori suuremad mured? Eks mure suurus tekitatakse ikka oma peas. Ma ei võta seda maailma läbi murede. Aga põnevad väljakutsed on ees ootamas, kuna elame turbulentses maailmas. Peab jälgima, mis on muutumas ja millele keskenduda, et tänased õppijad saaksid edukalt 10–20 aasta pärast kenasti hakkama. Millega tegelesite enne Koeru keskkooli tööle asumist? Olen töötanud tislerina, tööõpetuse õpetajana, hoolekandeasutuse juhina, kooli direktorina ja mul on ka väike ettevõte, mida arendan selleks, et pensionipõlves saaks endale natuke lisa teenida. Mis muudab Koeru keskkooli Teie arvates erinevaks ja teistsuguseks? Ühe kooli nägu kujuneb ikka sellest, milline on olnud kogukonna kultuur, ettevõtlus ja kui edumeelsed on inimesed, kes koolielu kujundavad ning kindlasti õpilased ise. Kui tsiteerida Kalju Lepikut – “Olen väga rõõmus, et siinkandis leiavad väärtustamist isetegevus ning vaimsed huvid.” Võime olla rõõmsad Koeru arengute, inimeste ja kooli üle. Milline on Teie lähenemine õppetöövälistele tegevustele? Koolis õppimisel on suur osakaal aju ja süsteemse mõtlemise arendamisel ning väärtuste kujundamisel. Kooliväline tegevus on oluline iseseisvaks eluks ettevalmistamisel. Mida paremini noor eluks end ette valmistab, seda õnnelikumad on vanemad ja õpetajad. Ei tahaks, et tänased õppijad jääksid koju pimedas toanurgas arvutit toksima ning ootama, millal emme supikausiga tuleb. Neid on tänapäeval juba liialt palju. Õppetööväline tegevus, mida rohkem mõtestatud ja praktiline, seda parem. Mis vajaks teie arvates koolis muutust? Psühholoogid ütlevad, et psühholoogiliste protsesside kujundamine on alati pikem protsess ja see vajab alati aega ning korralikku ettevalmistust. On veel üks elutarkus – maailma algab pisiasjadest. Selleks, et midagi muuta, peab alustama väikestest asjadest ehk näiteks teadmisest, mida tahame muuta. Siis saab kujundada protsessi. Tänane haridusmaastik on üles ehitatud ikkagi teaduslikel alustel. Kuna kogu ümbritsev elu on muutuses, siis peame näiteks aimama, milliseid isikuomadusi oleks tänasel noorel tulevikus vaja. Üks on selge – süsteemne mõtlemine, kohanemisvõime ja tahtejõud on väga olulised ning nendega tuleb tegeleda. Aga eeldus selleks, et positiivsed protsessid saaksid ajus salvestuda, on esmatähtis täisväärtuslik uni. Kus näete Koeru keskkooli viie aasta pärast? Täna on Koeru keskkooli arengus kaks olulist lõiku – ehituslik pool ja õppe-kasvatusprotsess. Ehitusliku poole pealt: meil on kooli peahoones lift, ühekordne osa on ehitatud kahekordseks, kus teisel korrusel on tööõpetuse, kunstiklassid, üks väikeklass, suur auditoorium, kus on võimalik läbi viia väga erinevaid tegevusi. Võimla on saanud uuenduskuuri ja juurde on ehitatud laiendus, kus on eraldi maadlus- ja tantsude saal. Kui hästi läheb, ka ujula. Kool loobub valitsejamajast. Jäävad kaks hoonet, kus toimub õppetöö. Õppe-kasvatusprotsess: oleme suutnud säilitada gümnaasiumi, õpilased on rahulolevad ja õpihimulised. Kooli ruumides toimub elukestev õpe kõigile õppimisest huvitatutele, ettevõtted saavad koolitada oma töötajaid. Õpetajad tunnevad rõõmu toredatest õpilastest ja oma tööst. Spordisaalid on väga aktiivses kasutuses nii suvel kui talvel. 4/14/2019 0 Comments Aruküla mõisa vallutasid kanad?Kerttu Laev Ühel novembripäeval siblisid Aruküla mõisas ringi uhked koheva sulestikuga kanad. Kindlasti pole mõisast saanud kanala, vaid 3.a klassi Johannes oli teemapäeva "Lapselt lapsele" raames oma lemmikud kooli kaasa võtnud. Ta otsustas tutvustamiseks tuua just sulelised, sest igaühel pole kanadega suurt kokkupuudet. Johannese meelest oli teiste jaoks kõige huvitavam kanade juures nende välimus – ühele olid üllatuseks linnu ebatavalised kuus varvast, kohev sulestik ja palju muud. Kohati arvati, et erinevat liiki kanad on hoopiski kuked. Klassikaaslased said endi sõnul palju uusi teadmisi erinevate kanade kohta, mis on nende erinevused ja vajadused. Varasemalt teadsid neist vaid vähesed ja laste arvates oli see päev tohutult äge. Mudilaste lemmikuimaks suleliseks osutus justkui siidise sulestikuga siidikana. Tollel on tervelt kuus varvast ja pisike kasv, peas karvatutt, paistis ka pisike nokk. Siidikanale absoluutne vastand oli kirju täpiline kääbuskotšin, kelle munad on kreemja värviga. Just see kanaliik on ka Johannese enda lemmik. Kääbuse juures oli teiste jaoks ootamatu, et kana on suurem kui kukk. Lisaks kõigele sellele põnevale kõneles rõõmsameelne Johannes kanakasvatusest, lindude vajadustest ja mida tema sellest teab. Õpetaja Külli Pällo rääkis, et õpilaselt õpilasele õppepäeva idee tuli Johanneselt endalt. Tal oli juba pikemat aega soov oma lemmikutest ja nende igapäevaelust kogemusi jagada. See mõte kattus vastava nädala teemaga loodusainetes. Selline päev paneb teisi õpilasi huviga kuulama ning kaasa mõtlema. Läbi kogemuste omandatud teadmised kinnistuvad kiiremini ja paremini. Loodetavasti innustas Johannese julge pealehakkamine ka teisi õpilasi sarnaselt mõtlema ja tegutsema. Samuti võiks rutiinses koolipäevas olla rohkem loovat lähenemist, mis muudaks õpilased avatumaks ja elavamaks. Õpetaja Külli on alati avatud uutele pakkumistele. Ta ütles: ”Eriti teeb südame soojaks, kui ideed tulevad laste endi poolt. Kindlasti toetan ja julgustan!” |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |