6/25/2020 0 Comments Kodune koroonakriisKerle, Nora ja Frida Kui 12. märtsil kuulutati Eestis välja eriolukord, siis ei teadnud me keegi, mida see täpselt tähendab. Arvasime, et ju see kestab nädala või kaks ja siis läheb elu vanaviisi edasi. Aga nii lihtsalt me ei pääsenud. Kooli õppima ja tööle ei saanud me tegelikult sellel õppeaastal enam keegi.
Oma elu lõbusamaks muutmiseks ja terve mõistuse säilitamiseks hakkasime pidama kodust koroonapäevikut. Kõigepealt jagasime ära ülesanded: Nora teeb koroonastatistikat ja kirjutab päevased tegemised üles, Kerle joonistab õige kuupäevaga sildi, teeb pildi ning Frida otsib pildistamiseks erinevaid kohti. Kokku saime koroonapäevikut täita ja üles pildistada 66 päeva! Kokkuvõtteks võib öelda, et eriolukorra ajal me liikusime palju õues, avastasime endas kokandusandeid, lugesime raamatuid ja vaatasime üsna palju telekat. ☺ Ja päris äge on nüüd lugeda, mida me näiteks 22. aprillil tegime või mõtlesime, mis kell magama läksime, kui pikalt õues kõndimas käisime või kui palju üksteisega jonnisime. ☺ Tulevikus on sellel koroonapäevikul meie jaoks kindalasti veelgi suurem tähendus, sest on, mida põnevusega meenutata!
0 Comments
6/25/2020 0 Comments Raido Johanson: “Töö kõrvalt õppimine on raske ja vajab pingutust ning suurt tahtejõudu”Eliise Joost Koeru Keskkooli liiklus- ja füüsikaõpetaja Raido Johanson lõpetas Tartu Ülikooli haridusteaduste magistri. On väga vahva, et meil on koolis õpetajaid, kes täiendavad enda teadmisi, et avardada veel rohkem oma silmaringi. Õnnitleme lõpetamise puhul!
Millised ained ülikoolis olid kõige põnevamad? Põnevad olid need ained, kus kasutati mitmekesiselt aktiivõppemeetodeid. Sai suhelda ja ülesandeid loominguliselt lahendada. Meeldisid need ained, kus ei olnud traditsioonilist lõpueksamit. Nendes ainetes sai hinde kirjalike kodutööde õigeaegse sooritamise eest. Iga nädal oli õppida ja ülesandeid teha ning koormus jagunes ühtlaselt kogu semestrile. Eriala ained olid toredad ja ka pedagoogika ning suhtlemise ained olid vajalikud. Mis teemal kirjutasite lõputöö? Miks just selline valik? Minu lõputöö pealkiri on „Füüsika õppimise motivatsioon gümnaasiumi õpilaste näitel“. Magistritöö (30 EAP) eesmärgiks oli selgitada välja millised faktorid mõjutavad gümnaasiumi õpilaste motivatsiooni õppida füüsikat. Lõputöös uuriti, milline on gümnaasiumi õpilaste huvi füüsika vastu. Uurimistöö idee kasvas välja õppeainest „Loodusteaduste didaktika“. Selle õppeaine raames viidi seitsme gümnaasiumiõpilasega läbi lühiintervjuud. Sisuks: kuidas õpilased sõnastavad ja mõistavad mõnda loodusnähtust. Mina palusin intervjueeritavatel seletada oma sõnadega ja lühidalt, kuidas nemad seletavad mõistet „Elektrivool“ ning kuidas nad seda enda igapäevaeluga seostaksid. Mõiste sisu oskas täpselt selgitada üks õpilane seitsmest ning umbes pooled vastused olid sisuliselt õiged. Teine pool vastanutest ei osanud pädevat seletust anda ning mitmed õpilased lisasid vabandades, et: „Füüsika ei ole kahjuks minu ala“. Minule oli selline vastus üllatav ja tekkis huvi, miks füüsika pole õpilasele meelepärane aine. Tekkis soov uurida, kui suur protsent õpilastest tegelikult peavad füüsikat raskeks ja ebahuvitavaks aineks. Milline on valmisolek aine omandamiseks? Kas oli raske olla nii õpetaja kui ka õpilase rollis samal perioodil? Töö kõrvalt õppimine on raske ja vajab pingutust ning suurt tahtejõudu. Mina otsustasin, et mul on seda vaja ning nui neljaks, ma pean saama endale magistrikraadi ja diplomi. See tähendas seda, et kui mul oli töö, pere ja hobide kõrval vaba aega, kulus see kõik koolitöödele, sealhulgas lõputöö meisterdamisele. Minu päev nägi välja selline: hommikul poole üheksaks kooli tööle. Päev otsa töö (õppesõidud ja klassitunnid). Siis poole kuue paiku (vahel ka kell kuus) kiiresti koju. Pesema ja natuke sööma. Siis Koeru tagasi tantsutrenni poole seitsmeks.Trennist koju kaheksa või peale kaheksat. Siis hakkad veel koolitööd tegema. Õpid ja teed ülesandeid. Või hakkad järgmise päeva tunde ette valmistama. Mida tõite koolist endaga kaasa? Neljas koolis olen õppinud kokku 19 aastat. See on pikk aeg ja palju tarkust on selle aja jooksul juurde tulnud. Bakalaureuse kraad on mul Tallinna Tehnikakõrgkoolist: autotehnika insener ja mootorsõidukijuhi koolitaja. Magistrikraad Tartu Ülikoolist: gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja. Olen lõpetanud Koeru keskkooli ja Väinjärve algkooli. Kooliaeg on olnud tore ning sisukas. Kaasa toonud vajalike teadmisi, oskuseid, tutvuseid ja sõpru. Mida tõi ülikool kaasa? Mis oli meetod, mida õpilaste peal kohe kasutada soovisite? Ülikool tõi kaasa teadmise, kuidas õpetajana töötada. Kuidas planeerida õppetööd ja seda läbi viia. Õpilaste peal olen ise katsetanud neid aktiivõppemeetodeid ning ülesandeid, mis ma ise olen läbi teinud. Seetõttu teeme füüsikas kodutöödena probleemülesannete lahendusi ja teisi loovülesandeid. Sellepärast on mitme kursuse hinne kujunenud mitte kirjalikest kontrolltöödest, vaid koduste kirjalike iseseisvate ülesannete õigeaegsest lahendamisest. Lõpetuseks palju õnne tänavustele Koeru keskkooli lõpetajatele. Kui vähegi tahtmist, siis soovitan minna edasi õppima. Noorest peast on see kõige valutum ja parem. Eriala valikul soovitan mõelda tulevasele elukohale: kus sa elada soovid. Ning siis vaadata seal ringi milline on kõige meelepärasem töö, mida tulevases elukohas teha. Ning minna õppima just seda eriala. Mind on see teguviis aidanud. Töötan kümnendat aastat Koeru koolis õpetajana ning teen tööd, mida armastan ja tahan teha ka edaspidi. 6/25/2020 0 Comments 43. lendHedi Aimsalu Teie viimane päev õpilasena Koeru Keskkoolis, aeg on pesast välja lennata. Võtke vastu kõik võimalused, mis elul pakkuda on ja kujundage see just selliseks, nagu unistanud olete. Pikka ja kõrget lendu! Kõige positiivsem mälestus Koeru Keskkoolist? Elin: Ma arvan, et kõige positiivsem mälestus Koeru Keskkoolist on olnud õpetajate päevad. Kaisa: Kõige positiivsem mälestus Koeru Keskoolist on kindlasti see, et õpetajad on alati rõõmsad ja alati toeks. Krister: Kõige positiivsem mälestus Koeru Keskkoolist on ilmselt ürituse Õpime Professionaalidelt korraldamine, kuna seltskond oli hea ja saime ürituse kohta palju positiivset tagasisidet. Melissa: Kõige eredam mälestus, ma ei teagi... neid on palju olnud. Kuid ma arvan, et õpime proffidelt korraldustiimis olemine. Sandra: Mulle meeldisid väga Koeru tantsuetendused. Tervet kooli panna midagi sellist tegema on lahe. Mida edasi teed? Elin: Plaan on edasi minna õppima Sisekaitseakadeemiasse. Kaisa: Edasi on soov minna Tallinna kõrgkooli, eks paistab kuidas eksamid läksid ja siis mõtlen edasi. Krister: Edasi proovin kuhugi ülikooli majandust õppima minna. Melissa: Edasi on plaan minna õppima kõrgkooli majandust või ärindust. Sandra: Ma tahan minna Rakverre raamatupidamist õppima. Ennusta, mida teed viie aasta pärast. Elin: Kui hästi läheb, siis viie aasta pärast töötan ma vanglas. Kaisa: Viie aasta pärast olen lõpetanud kooli, ilmselt käin tööl, loon perekonna ning ka reisin võimalikult palju. Krister: Viie aasta pärast olen mõnes ettevõtte finantsjuht või tegevdirektor. Melissa: Raske ennustada, aga viie aasta pärast olen lõpetanud kõrgkooli, elan omaette ja teen seda tööd, millest unistan. Sandra: Viie aasta pärast ma olen arvatavasti uus minister. Tegelikult ma usun, et ma käin siis tööl, elan omaette, avastan Eestit. Võib-olla teen kellelegi raamatupidamist Kuidas Koeru Keskkool sind inimesena kujundanud on? Elin: Olen õppinud olema mina ise, rasketes olukordades hakkama saama ja keerulistest hetkedest välja tulema. Kaisa: Koeru Keskkool on mind inimesena kujundanud väga palju. Olen saanud endale enesekindlust ja julgust ning teadmise, et isegi kui on raske, siis alati läheb kergemaks. Krister: Koeru keskkool on muutnud mind kohusetundlikumaks. Melissa: Ma arvan, et mind, kui inimest on ta kujundanud päris korralikult. Tunnen, et olen palju iseseisvam, suudan teiste inimestega arvestada ning aastatega ka julgemaks läinud. Sandra: Koeru Keskkoolis õppimine on pannud mind suurelt unistama. Peaministri amet ei ole enam kaugel! Soovitused noorematele õpilastele. Elin: Noorematele õpilastele soovitan ikka õppida, õppida ja veelkord õppida. Kaisa: Hoidke enda kalleid inimesi ja olge alati rõõmsad. Krister: Noorematele soovitan koguaeg õppimistega järje peal püsida, sest kui natukene maha jääd on raske uuesti järje peale saada. Melissa: Kindlasti võtke osa kõikidest üritustest ja haarake kinni võimalustest, mis Teile pakutakse, hiljem võite kahetseda, kui seda ei tee. Sandra: Jätke kõik oma keskkooli matemaatika vihikud alles ning kui valemite lehti hakkate tegema, siis kujutage ette, et te teete neid oma vanematele, kes võib-olla isegi ei mäleta enam, mis on ruutjuur. Vastata ei soovinud Elisabet Suun ja Sten Lehter. Klassijuhataja soovid õpilastele HINGE HELGUST JA VALGUST, SÜDAMESSE ARMASTUST SOOVIDE, MÕTETE ALGUST, SELLEKS KÕIGEKS ON VAJA VAID KANNATUST! Armsad noored! Hoidke ennast ja oma lähedasi ning toogu kõik uus teile palju rõõmu ja rahu! Esimeses reas (vasakult): Anne-Ly Pihlak (klassijuhataja), Sandra Ots, Sten Lehter, Krister Jaansen, Kaisa Timm, Melissa Ots, Elin Lõoke
Pildilt puudub Elisabet Suun Rasmus Lilletai See päev on käes, veidikene erilisem kui eelnevatel aastatel, täpselt nagu Teie, head lõpetajad! Küsisime Teilt paar küsimust, et mõne aasta pärast saaksite lugeda, mis olid Teie soovid ja plaanid järgnevaks eluks. Tuult tiibadesse! Kõige positiivsem mälestus Koeru Keskkoolist? 9.a klass Andra: Õpime Professionaalidelt. Daniela: Kõige positiivsem mälestus on 2019. aasta tantsuvõistlus. Kristi: Koeru Keskkooli Õpime Professionaalidelt oli mu parim mälestus. Kristjan: Kõige positiivsem mälestus Koeru Keskkoolist on Õpime Professionaalidelt. Lauri: Kõige positiivsemad mälestused on Õpime Profesionaalidelt üritused. Lisette: Vene keele tunnid. Marii-Helee: Kõige positiivsem mälestus on vast see, kui sai esimesse klassi mindud. 9.b klass Anna Liisa: Kõige positiivsem mälestus Koeru Keskkoolist on kindlasti tantsuetendused. Batrisia: Kõige toredam mälestus on ilmselt tantsuetendus või mingi muu üritus. Emili: Kõige positiivsemad mälestused on Koeru Keskkooli tantsuetendused, kuna seal oleme kõik klassidega osalenud. Jane: Kõige positiivsemad mälestused Koeru Keskkoolist on iga aastased tantsuetendused. Kirke: Kõige positiivsemateks mälestusteks jäävad minule tantsuetendused. Mari-Ly: Kõige positiivsemad mälestused Koeru Keskkoolist on tantsuetendused ning teised koolis toimunud üritused. Maria Lisette: Kõige positiivsem mälestus Koeru Keskkoolist olid Aino Linnase tunnid ja raamatukogu koristamine koos Triinu ja Batrisiaga.’’ Maris: Kõige positiivsemad mälestused Koeru Keskkoolist on kindlasti tantsuetendused. Marleen: Kõige positiivsemad mälestused on olnud ekskursioonid ja reisid. Enda klass on ja jääb mulle alatiseks meelde ning meie klassijuhtajad, olen neile kõigile väga tänulik. Oleme kõik ühiselt hakkama saanud. Triinu: Kõige positiivsemat mälestust ei oskagi välja tuua. Ütleks lihtsalt, et peaaegu kõik üritused on olnud toredad ja jätnud positiivse mälestuse. Kus jätkad õpinguid? Miks? 9.a klass Andra: Rakveres, sest mulle meeldib seal. Andre: Õpinguid jätkan Säreveres. Andri: Õpinguid jätkan Audentese Spordikoolis. Daniela: Jätkan õppimist Tartu kutsehariduskeskuses, sest ma pidevalt käin Tartus, ja mul on palju sõpru seal. Kris: Jätkan õpinguid Tallinna Ehituskoolis. Kodule lähedal. Kristi: Tallinna Teeniduskoolis, sest lähen sinna sõbraga õppima. Kristjan: Jätkan õpinguid Järvamaa Kutsehariduskeskuses põllumajandustöötajana, sest see on lähim koht kuhu ma oskan minna ja tean ümbrust. Lauri: Õpinguid jätkan Pärnu Kutsehariduskeskuses, sest Pärnus on mul tuttavad ja õde oma lastega. Lisette: Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Marii-Helee: Ma pole siiani selgusele jõudnud, seega ma ei tea. 9.b klass Anna Liisa: Jätkan õpinguid Nõo reaalgümnaasiumis, sest seal saan õppida reaalaineid põhjalikumalt. Batrisia: Õpinguid jätkan Koerus, sest nii on kõige lihtsam. Emili: Õpinguid tahaksin jätkata Koeru Keskkoolis, kuna see hea lähedal ja kõik tuttavad on siin. Jane: Jätkan õpinguid teises gümnaasiumis, aga pole veel kindel, kus. Vahetan kooli kuna tunnen, et Koeru koolil pole mulle midagi huvitavat pakkuda. Kirke: Õpinguid jätkan Koeru Keskkoolis, kuna ei näe vajadust minna mujale, kui kodukohas on ka kool olemas. Mari-Ly: Mina jätkan õpinguid Koeru Keskkoolis, tahan Koerus kooli lõpetada, sest siin on tuttavad inimesed ja mul ei ole olnud soovi mujale minna. Maria Lisette: Elame näeme, kuidas asjad lähevad. Maris: Õpinguid jätkan ikka Koerus, ei ole tahtmist kuskile mujale minna. Marleen: Jätkan õpinguid Tallinnas, sest tahan enda silmaringi avaramaks saada ja soovin saada tugevat põhja alla ning tahan edasi minna ülikooli. Tallinna peale mõtlesin juba 8ndas klassis, olen alati jäänud kindlaks et lähen linna õppima. Oskar: Ei tea veel, kus õpinguid jätkan. Triinu: Jätkan õpinguid Noarootsi Gümnaasiumis, kui sisse saan. Sest mulle väga meeldib Noarootsi ning need inimesed siin. Ennusta, mida teed viie aasta pärast. 9.a klass Andra: Seda ei oska öelda. Andre: Olen põllal ja joon õlle. Andri: Viie aasta pärast ilmselt teen ikka trenni. Daniela: Viie aasta pärast ma arvan, et töötan ja mul on elamiskoht olemas. Kris: Viie aasta pärast elan keldris. Kristi: Ma töötan viie aasta pärast kokana kuskil kohvikus või restoranis. Kristjan: Viie aasta pärast teen tööd farmis. Lauri: Viie aasta pärast ilmselt tegelen ikka keevitusega, aga eks aeg näitab, mis ma edasi teen. Lisette: Teen tööd või olen veel koolis. Marii-Helee: Ma arvan, et viie aasta pärast on kool läbi ja olen juba kuhugi tööle asunud. 9.b klass Anna Liisa: Viie aasta pärast olen lõpetanud keskkooli ja õpin ilmselt ülikoolis midagi meditsiini valdkonnast. Batrisia: Viie aasta pärast olen ilmselt ülikoolis või kusagil tööl. Emili: Ma usun, et viie aasta pärast kas reisiks ringi või töötaks kuskil edukas firmas. Jane: Võibolla viie aasta pärast olen kusagil välismaal koolis. Kirke: Viie aasta pärast olen ülikoolis, ma loodan vähemalt. Mari-Ly: Ma arvan, et viie aasta pärast õpin edasi Eestis või välismaal. Kindlasti kavatsen palju reisida. Maria Lisette: Viie aasta pärast olen ülikoolis või Scoutspataljonis. Maris: Viie aasta pärast olen ehk kuskil kõrgkoolis, ei oska midagi muud öelda. Marleen: Viie aasta pärast näen end ülikoolis õppimas. Oskar: Viie aasta pärast jahi peal rummikoks kõrval ja võtan päikest. Triinu: Viie aasta pärast loodetavasti olen lõpetanud Noarootsi Gümnaasiumi, käinud kaitseväes ning teeninud natuke raha oma edasisteks tuleviku plaanideks. Mida soovid öelda oma klassikaaslastele lõpetamise puhul? 9.a klass Andra: Palju õnne ja tuult tiibadesse. Daniela: Soovin klassikaaslastele, et neil läheks kõik hästi. Kris: Soovin klassile öelda: “Palun ärge kirjutage mulle enam, ma ei tea teid.’’ Kristi: Edu ja toredaid elamusi haridus teel. Lauri: Tahaksin öelda, tehke, mida olete kõik need aastad teha tahtnud ja olge muhedad. Marii-Helee: Et nad oleksid tublid ja saaksid ikka elus hakkama! 9.b klass Anna Liisa: Unistage suurelt ja võtke vastu kõik, mis elu teile pakub. Kõrget lendu! Batrisia: Ei oskagi midagi öelda, väga tore klass on ja kõigile edu. Emili: Klassikaaslastele soovin tuult tiibadesse ja kõikide unistuste täitumist. Jane: Ma soovin oma klassile öelda, et hästi tehtud ning loodan, et ei pea osasid teist pikka aega nägema. Kirke: Oma klassikaaslastele soovin ma öelda, aitäh nende ägedate aastate eest ja palju edu tulevikuks. Mari-Ly: Soovin oma klassikaaslastele öelda seda, et olge järgmisel õppeaastal ikka tublid ja rõõmsad. Soovin teile edu. Maria Lisette: Edu kõiges, mida edaspidi teha kavatsete. Maris: Klassikaaslastele tahaksin edu soovida, kõigile, kes jäävad ja kes ära lähevad. Marleen: Soovin öelda enda klassikaaslastele, head õppimist ja jätkake kindlasti õppimist ülikoolis, see tuleb teile elus kasuks. Olge terved ja tublid. Oskar: Olge tugevad! Triinu: Soovin öelda oma klassikaaslastele lõpetamise puhul, et nüüd kui 9.klass peaaegu seljataga, siis võiks edaspidi natuke tagasi tõmmata ja vähem õpetajaid terroriseerida. Tänusõnad klassijuhatajale 9.a klass Andra: Kallid õpetajad! Tänan teid minuga koos oldud ilusa, õpetliku ja meeldejääva aja eest! Andre: Aitäh selle viie aasta eest. Andri: Klassijuhatajale ütleks aitäh, et on mind välja kannatanud. Daniela: Tänan oma klassijuhatajat, et ta oli kogu aeg toeks, üritas alati aidata meid, soovis ainult head meile. Kris: Aitäh, et välja kannatasid mind. Kristi: Tore, et pidasid vastu selle viimase aasta, edu ja õnne edaspidiseks. Kristjan: Klassijuhatajale aitäh, et olid alati valmis aitama. Ilma tema abita ma ei oleks mõndasi asju saanud teha. Lauri: Aitäh Reet, et oled meid õpetanud ja meie kallal vaeva näinud. Lisette: Ta on olnud väga tore ja sõbralik. Minu arvates kõige parem klassijuhataja, kes mul olnud on. Marii-Helee: Aitäh kõigi koos veedetud aastate eest. 9.b klass Anna Liisa: Aitäh sulle, et oled meid välja kannatanud ja alati meid toetanud. Batrisia: Aitäh, et meid vastu pidasid. Emili: Olen väga tänulik klassijuhatajale, kes on meiega väga tore ja kannatlik olnud soovin talle kõike head. Jane: Tänan teid, Aili, et selle klassiga vastu pidanud olete ja soovin teile edu edaspidiseks. Loodan, et kuues klassijuhataja jääb ikka pidama. Kirke: Ailile suur, suur aitäh, et meid ära kannatas ja alla ei andnud. Mari-Ly: Aili, tänan teid selle eest, et olete meiega vastu pidanud ja meie jaoks olemas olnud, soovin teile jõudu ja jaksu edaspidiseks. Maria Lisette: Aitäh, et juba kaks aastat meiega vastu pidanud oled ja meie eest seisnud. Maris: Suured tänud klassijuhatajale, kes on meid juba kaks aastat ära kannatanud. Me pole just kõige lihtsam klass. Loodan, et jääte meil veel kauemakski. Marleen: Aitäh, et oled meie eest hoolt kandnud ja oled meid kaitsnud igas olukorras. Jääd alatiseks mulle meelde. Triinu: Klassijuhatajale soovin öelda tänud, et meid kannatasid. Vastata ei soovinud: 9.a klassist Markus Balanenkov, Ants Markkus Mäesepp, Sander Pliiats, Luca-Remo Tiik ja Jüri Villem. 9.b klassist Brent Bürkland, Grete Grünmann, Jarmo Jürgensohn, Gert Kind, Mikk Laansalu, Mihkel Lindermann, Miko Mattis Mänd 9.a klassi klassijuhataja soovid õpilastele: Hea põhikooli lõpetaja! Luuletaja Marie Under on kirjutanud kevadest järgmised luuleread: „Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga.“ Kas Sa oled seda märganud? Kas oled otsinud viie kroonlehega sireli õnneõit? Loodus käib oma tavalist ringkäiku, aga Sinu jaoks on see kevad eriline, sest kohe-kohe lõpeb üks oluline etapp ja algamas on uus, Sinu jaoks ka otsustamise aeg. Vahepeal on auga välja teenitud suvepuhkus. Naudi Eestimaa kaunist suve, puhka, pidutse ja veeda natuke aega ka nutivabalt. Aga võta ka enesega olemise hetki, et järele mõelda, kuhu oled oma eluteel välja jõudnud ja kuhu tahad edasi liikuda. Tean, et osal teist on sihid juba selged. Kui veel pole, siis pea nõu oma lähedaste ja sõpradega. Tea, et õnn võib küll naeratada, aga kõige kindlam on loota siiski iseendale. Ütleb vanasõnagi, et igaüks on oma õnne sepp. Ära karda muutusi. Millegi saavutamiseks peab ikka vaeva nägema. Koeru kooli vilistlane Birgit Itse kirjutab oma värskelt ilmunud raamatus; „“Üle kinganinade vaatamine võib olla veidi hirmus, aga vaatepilt on seda väärt.“ Palju õnne! Klassijuhataja Reet 10. juunil 2020 9.b klassi klassijuhataja soovid õpilastele: Kallis põhikooli lõpetaja. Täna 19. juuni 2020 on Sinu päev. Sinu elus saab läbi väga oluline etapp – oled lõpetanud põhikooli. Tea, et oled alles haridustee alguses, sest tänane ühiskond nõuab haritud, tegusaid ja kohanemisvõimelisi noori. Maailm tundub Sulle avar, piirideta, aga just Sinul tuleb valida õige tee, et mitte jõuda umbteele. Annan Sulle kaasa oma soovitused. Kindlasti oled Sa tänasel päeval rõõmsameelne, õnnelik ja uhke enda üle. Olen veendunud, et seda ei ole mitte ainult näha ja kuulda, vaid tunda on ka nende omaduste lõhna ja maitset. Sellepärast on minu esimene soovitus: et olla ka edaspidi sama õnnelik nagu täna, kanna endas positiivsust igas päevas, vaatamata erinevatele takistustele. Teine soovitus: leia oma tegemistest rõõmu ja rahulolu hinges. Sul on ees otsuste langetamine ja valikute tegemine edaspidise suhtes, kindlasti tee seda ise ja nii nagu Sa õigeks pead. Minu kolmas soovitus on järgmine: ükskõik, mida Sa otsustad edaspidi teha, kas jääda Koeru Keskkooli, minna mõnda teise kooli või hoopis tööle, anna alati endast parim! Edu ja õnne! õpetaja Aili Alatsei
|
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |