4/28/2020 0 Comments Koroona liidab ja lahutabHedi Aimsalu Vähemalt poolteist kuud isolatsiooni. Paistab, et koroonal ei ole veel plaanis rahuneda. Koolid, teatrid, kinod, ujulad, jõusaalid, kõik on kinni. Tundub, nagu maailm oleks seiskunud, aga tegelikult toimetavad enamusi inimesi vaikselt koduseinte vahel. Tänapäeva maailmas on palju võimalusi ja ma tutvustan natukene ühe tavalise gümnasisti elu karantiini ajal.
Kuna mina ei ole üldse hommiku inimene, siis mulle koduõpe meeldib. Muidugi ei saa seda võrrelda koolis õppimisega, teisest küljest on see hea viis, kuidas oma aega planeerida ja endale asju selgeks teha. Kõik materjalid on olemas ja kasutada saame suurt, laia internetti. Tulevikus peame nagunii oskama iseseisvalt probleemidele lahendusi leida. Kõige rohkem tunnen puudust enda sõpradest ja klassikaaslastest, mõne keerulisema aine puhul tahaks küll, et õpetaja need kriidiga puust ja punaseks teeks. Esimesel koduõppe päeval üritasin tulutult e-kooli avada, sest ülekoormuse tõttu see võimalik ei olnud. Mis siis ikka, selle asemel, et paaniliselt e-kooli lehte uuendada, sorteerisin ära enda riiete sahtlid, mida olin juba pikalt ajapuuduse tõttu edasi lükanud. Lõpuks hakkas e-kool ka korralikult funktsioneerima. Olukord oli kõigi jaoks uus ja õpetajad ei olnud veel väga agaralt ülesandeid lisanud. Minu jaoks kodus õppimine probleem ei ole, sest olümpiaadide jaoks olen pidanud palju iseseisvalt tööd tegema. Kodutööde maht on normaalne ja aega jääb teiste tegevuste jaoks. Tuleb lihtsalt õigeks ajaks tööd ära saata. Natuke kehvemad lood on õpiku ülesannetega, selle jaoks on motivatsiooni raskem leida, kuna keegi ei kontrolli, kas ma loen või ei loe. Karantiini käigus olen lisaks koolitöödele teinud väga palju kokanduse tunde. Ei möödu päevagi, kui midagi maitsvat ahjust välja ei hüppa. Nagu me kõik teame tähendab söömine kaloreid, aga kuidas nendega siis võidelda? Ma ühe korra isegi käisin jooksmas ja selle käigus tuli kohe meelde, et jooksmine mulle tegelikult ei meeldi. Trenni teen oma väikese vennaga, keda saab hantli asemel kasutada, samuti on ta avastanud, et trepist üles-alla käia on väga lahe, seega teen temaga umbes 50 korda päevas trepijooksu. Lisaks on väga heaks kalorite kulutajaks mööbli tõstmine, tolmuimeja ja lapiga ringi jooksmine, pesu kuivama panemine ja kõik muud igapäevased tegevused. Kõige rohkem kaloreid kulutab kusjuures magamine, mida on lõpuks aega teha. Kõige raskem isolatsioonis olemise juures on see, et pole võimalik sõpradega söögivahetunnis kokku saada ja päeva mahlasemaid uudiseid jagada. Hetkel käib kõik sotsiaalmeedia kaudu ja põhiline teema on koroona. Uudised nakatunutest ja surnutest pole just kõige toredamad. Tahaksin kõikidele inimestele südamele panna, et palun ärge tuuseldage ringi! Kodus on palju asju, mida saab teha, alustades perega suhtlemisest, kokkamisest, kudumisest, sokkide triikimisest ja lõpetades riisiterade lugemisega. Hoiame oma vanavanemaid ja perekonda!
0 Comments
Helin Kind Uurisime Koeru Keskkooli õpetajatelt, millised on nende arvates distantsõppe positiivsed ja negatiivsed küljed. Selleks tegime veebipõhise küsitluse, millele vastas 15 õpetajat.
Kuidas on koduõpe Teie tööd mõjutanud?
Mis on õppetöö planeerimisel kõige raskem olnud?
Millised on Teie arvates koduõpe negatiivsed mõjud?
Suur osa õpetajatest peab põhiliseks distantsõppega kaasnevaks probleemiks otsese kontakti puudumist, mis võib kaasa tuua osade õpilaste mahajäämuse õppetöös ning nii võib õppetöö neile vastumeelseks muutuda. Millised on Teie arvates koduõpe positiivsed mõjud?
Milliste kanalite vahendusel õpilastega suhtlete? Peamiselt suhtlevad õpetajad õpilastega e-kooli, e-maili ja telefoni teel, kuid kasutatakse ka Facebooki, Youtube’i ja Zoomi. 4/20/2020 0 Comments Õpilased igatsevad kooliRasmus Lilletai Uurisime Koeru Keskkooli õpilastelt, millised on nende arvates distantsõppe positiivsed ja negatiivsed küljed. Selleks tegime veebipõhise küsitluse, millele oli võimalik vastata kõigil õpilastel. Vastanuid oli kokku kaheksakümmend, millest 16,3% olid algkooli õpilased, 43,8% põhikooli õpilased ja 40% gümnaasiumi õpilased.
Kuidas on Teil koduõpe sujunud? ● ,,Koolipäev lõpeb kiiresti, aga ekraani vaatamise tõttu on silmad valusad, ei suuda korralikult vahetunde ka teha ja puhata. Meeldib aga see, et hommikul on rohkem aega, sest ma ei pea end korda tegema.’’ ● ,,Raskelt, paljud õpetajad panevad vaid õpiku materjali ja jätavad palju ülesandeid, kuigi ma olen üpris kindel, et ka teised ei saa väga täpselt teemadest aru’’ ● ,,Kesiselt. Enamasti ei pea end tööd tegema sundima, aga mõni päev on raskem.’’ Küsitlusest tuli välja, et enamikel õpilastel läheb hästi. Muidugi on ka neid, kellel läheb kehvemini ja paljudel sujub koduõpe normaalselt. Kus meeldib Teile rohkem õppida? Vastustest sai teada et 67,5% vastanutes meeldib õppida koolis ja 32,5% vastanutes meeldib õppida kodus. Miks meeldib rohkem kodus/koolis õppida? ● ,,Koolis ma suudan rohkem keskenduda kuna kodus kipun teiste asjadega tegelema, mitte keskenduma õppimisele’’ ● ,,Mulle meeldib koolis rohkem õppida, sest siis saab õpetaja sulle seletada, sa saad ülesannet teha ja kui on abi vaja, siis õpetaja aitab. Sa saad koos olla sõpradega. Ja mulle meeldib koolis tunnis teha grupitööd sõpradega.’’ ● ,,Koolis ma päriselt teen ka midagi, mitte ei lükka edasi, aga kodus õppimise positiivne külg on see, et saab hiljem ärgata :)’’ . Koolis meeldib õpilastele rohkem õppida põhjusega, et on rutiin, samuti on kergem teemadest aru saada. Koolis on sõbrad, kuid peamiselt, et koolis on õpetajad, kes uued asjad selgeks õpetavad ja lahti seletavad. Teised aga eelistavad koduõpet põhjusega, et kodus on rahulikum, nad saavad minna magama millal tahavad ja tõusta millal tahavad. Mida kooli juures kõige rohkem igatsed? ● ,,Sõpru, õpetajaid ning suhtlemist, ma ei oska enam üldse normaalselt rääkida ja tahaks lihtsalt rutiini tagasi (korda).’’ ● ,,Õpetajate käest abi saamine ilma selleta, et peab ootama paar tundi või päeva.’’ ● ,,Sõpru ja klassikaaslasi ja söögivahetunnis mahlasemate lugude jagamist’’. Pooled vastanutest igatsevad kõige rohkem oma sõpru, aga on ka neid, kes igatsevad õpetajaid ja tunde. Mõni õpilane ei tunne millestki puudust. Mis kanalite vahendusel sõpradega suhtled? Peamiseks suhtluskanaliks on Facebook (Messenger), aga kasutatakse ka Snapchati, Instagram, maili ja Discordi. 4/13/2020 0 Comments MunadepühadHelerin Luiker Munadepühad, päev, mil värvitakse mune ning lihavõttejänesed ilmuvad välja ja peidavad ära šokolaadimune. Kust sellised traditsioonid pärit on, kuidas need sündisid ja miks me igal aastal üldse munadepühi tähistame?
Kas teadsid, et:
Aga asume nüüd traditsioonide juurde. Miks on selline komme, et värvitakse mune? Munad on väga varajasest ajast olnud ülestõusmise sümboliks, kuna näevad välja külmad ja elutud, on nende sees elu. Ka Jeesus Kristus oli hauas surnuna, kuid pühapäeva hommikuks oli haud tühi, kuna Jeesus oli surnuist üles tõusnud. Legend räägib, et Maarja Magdaleena oli tunnistanud Jeesus Kristuse ülestõusmist keisrile, kes oli öelnud, et see on sama võimatu kui käes oleva valge muna muutumine, mille peale muna värvi vahetas. Täpselt ei ole teada, millal see munade värvimise traditsioon algas, kuid vähemalt 10. sajandist on jagatud ülestõusmisööl mune. Miks toob munad just jänes? Paljudes riikides toob šokolaadimune lastele just lihavõttejänes, kuigi jänesed ei mune. Tegemist on jälle uue elu sümboolikaga: tänu kiirele sirguvusele on jänest peetud viljakuse ja elu võrdpildiks. Lihavõttejäneste traditsioon pärineb 17. sajandist Saksamaalt. 4/2/2020 0 Comments Professionaalide tutvustus
4/2/2020 0 Comments Õpime Professionaalidelt 2020Ketrin Päri Juba neljandat korda toimub Koeru Keskkoolis üritus Õpime Professionaalidelt. See üritus on pälvinud ka 2016/2017 õppeaastal aasta ürituse tiitli. Lisaks on antud projekt kuulutatud edulugude konkursil Eesti põnevaimaks koolitunniks aastal 2017.
Esimesel aastal oli üritus mõeldud meie kooli õpilastele. Teisel aastal kaasasime Järvamaa koole. Eelmine aasta oli üritus üle-Eestiline. Sellel aastal oli plaan üritus teha oma kooli sisene ning seetõttu kutsusime tunde andma meie kooli vilistlased. See projekt on omamoodi motivatsiooniüritus, õpetajad leiavad sellest ideid ja mõtteid, mida ka oma tundi üle kanda. Kui rääkida lähemalt meie töökäigust, siis alustasime oma ürituse korraldamist veidi rohkem kui kaks kuud enne tähtpäeva. Ürituse teemat me enda tiimiga valida otseselt ei saanud, sest see oli juba eelnevalt enne tiimi kokku panemist kooliaasta alguses välja reklaamitud. Esimese asjana tegime valdkondade jaotusest, valisime igale valdkonnale juhi ja tema endamisi siis endale abilised. Sel aastal oli valdkondi vähem ja kogu tiim selle võrra ka väiksem. Edasi hakkasime juba tööjaotusi jagama ja nii see asi meil käima sai lükatud. Saime regulaarselt igal kolmapäeval oma meeskonnaga kokku ja täitsime kõik oma ülesandeid. Iga aastaselt on toimunud päev enne üritust niinimetatud suur koosolek ning seda ka sel aastal. Seal koosolekul paneme me valmis alati klassid, prindime tunniplaanid, sätime õpetajate toa paika, täidame tänukotid - ühesõnaga täidame kõik viimased ülesanded. See koosolek kestab tavaliselt hiliste õhtutundideni. Ürituse päeva hommikul saabume varakult juba kooli, et teha viimane viimistlus. Ürituse ajal tegeleb iga valdkond neile määratud ülesannetega, et päev kulgeks plaanipäraselt ja kõik tunneks ennast hästi. Võime öelda, et sel aastal on üritus läbi raskuste valminud, kuna remondi tõttu olime laiali kolme erineva maja vahel ja tänu sellele jäi ka kahjuks korraldamine viimasele minutile. Kuid loodame tiimiga siiralt seda, et kõigil tekib üritusel hea emotsioon ja see jääb just positiivsete nootidega meelde. 4/2/2020 0 Comments Õpetajatest paarid koolisHelin Kind Armastus on üks imeline tunne, mis muudab inimesed õnnelikuks ning paneb neid tundma elavana. See võib tabada ajal ja kohas, kus seda oodatagi ei oska. Klubis, kohvikus, tänaval või hoopis tööpostil. Järgnevalt tutvustan teile kahte meie kooli õpetajatest paari. Õpetajad Siret Pärtel ja Toomas Aan on mõlemad lõpetanud Koeru Keskkooli – Toomas 1980. aastal ja Siret 1986. aastal. Samuti on nad omandanud Tartu Ülikoolis õpetajaameti. Kooli ajal nad omavahel väga ei suhelnud. Tihedam suhtlus algas, kui Siret 1991. aastal Koeru Keskkooli tööle tuli. Toomas oli siin siis juba kehalise kasvatuse õpetaja. Lisaks samale kooliteele ja elukutsele on neil ka palju ühiseid huve nagu jooksmine, suusatamine, matkamine, rattaga sõitmine, orienteerumine ja reisimine. Kirsika ja Keio kohtusid 2013. aasta alguses. Keio tuli Koeru Vallavalitsusse keskkonnaspetsialistiks. Kirsika töötas koolis huvijuhina ning tegi talle varakevadel pakkumise osaleda Koeru Keskkooli noortega keskkonnateemalisel videokonkursil. Hiljem korraldasid nad üheskoos "Teeme ära" talgupäeva ja veel mitmeid üritusi. Suvel arenes koostööst suur sõprus ja enamatki. “Võib öelda, et Koeru Keskkool tõi meid kokku,” sõnas Kirsika.
Kui varem oli neil väga mitmeid ühiseid hobisid, siis tänaseks päevaks on kolm väikest last Kristiine (5a), Saara (4a), Frank (2a) nende iga vaba hetke sisu. Koos ollakse looduses, mängitakse lastega ning käiakse kinos ja teatris. Aili Alatsei Olen jõudnud tänasesse päeva õpetaja Ailina. Minu kõrval on olnud mu vanemad, perekond, õpilased ja kolleegid. Pean oluliseks tahet end pidevalt täiendada, õppida, mõista, miks ja kuidas ning mis mu endaga toimub, aga ka miks, kuidas ja milleks toimuvad erinevad protsessid teistes inimestes ning ümbritsevas keskkonnas. See soov on mind pidevalt motiveerinud, et saada paremaks mu enda ja teiste silmis.
Ma väärtustan haridust. Olen oma õpilastele eeskujuks, olles oma eriala spetsialist ja täiendades end pidevalt. Seetõttu kuulun ka praegu “Õpetaja - hariduse kõneisik” IV lendu ja TÜ teaduskooli täienduskoolituse õppurina kursuse “Praktiline kodukeemia” ridadesse. Töötan kolmes erinevas koolis, kus õpetan bioloogiat, keemiat ja inimeseõpetust. Kuulun ka tegevliikmena aineliitudesse ning olen Õpetajate Koostöökoja juhatuses. Loodus on mind inspireerinud väikesest peale, sest isaga käisime koos palju marjul, seenel, kalal, jahil ja lihtsalt jalutamas. Isa oli mulle heaks eeskujuks ja õpetajaks. Arvan, et just tema mängis suurt rolli minu valikus saada õpetajaks. Olen juba 35 aastat seda ametit pidanud. Tegelikult ma õpetajaametist unistanud polnudki, aga pärast Elva Gümnaasiumi lõpetamist teadsin, et tahan õppida bioloogiat. Pärast lõpetamist seisis diplomil lisaks bioloog-ihtüoloogile ka bioloogia- ja keemiaõpetaja eriala. Kuna minu abikaasa soovis pärast ülikooli lõpetamist minna tagasi kodukohta Rakkesse, siis asusin tööle Rakke gümnaasiumis. Pärast 23 aastat koolis töötamist tundsin, et on aeg muutusteks: töötasin mõned aastad seenekasvatuses laborandina, hiljem laborijuhatajana. Majanduskriis viis aga Fungi farmi pankrotti, mistõttu jõudsin tagasi kooli. Sel korral Koeru keskkooli, kus mul täitus äsja kümme aastat seda toredat ja tänuväärset tööd tehes. Ma olen lühikest kasvu ja see on tekitanud palju elevust minu õpilastes, sest õpetaja on nendest pisem. Aga mul on tugev hääl ja hea mälu, nii et mu põhitöövahendid õpetajaametis on minuga alati kaasas. Mulle meeldib ka organiseerida. Mulle meeldib etlemine, mistõttu iga õppetund on kui 45-minutiline näidend, kus peanäitejuhi rolli etendan mina ja näitlejateks on mu õpilased, vahel on mõni ka lihtsalt pealtvaataja rollis. Mulle meeldib ka organiseerida-planeerida, üritusi korraldada ja neis koos õpilastega osaleda. Tunnen koos õpilastega ennast teotahtelise ja noorena. Olen uhke oma õpilaste üle ja ütlen ka neile seda. Olen mõistnud, et õpetajaamet on minu kutsumus ja tänu oma õpilastele tunnen, et olen õiges kohas. Minu missiooniks ei ole ainult teadmiste, oskuste õpetamine, vaid noorte inimeste kaasamine ja suunamine, anda eeskuju tervisliku eluviisiga ja suunata neid õige tee leidmisel, heaolu ja õnne tunnetamisel. |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |