1/10/2021 0 Comments Minu stiili arengRasmus Lilletai Olen Rasmus Lilletai, meie kooli 11. klassi õpilane. Kirjutan siia veidike, kuidas mina avastasin oma stiili ja millised etapid ma selle jaoks läbisin.
Kõik algas minul, nagu igal tavalisel teismelisel poisil sellest, et mul oli üks paar teksaseid, millega käisin igal pool, paar särki ja ka mõned dressipluusid. Muidugi kandsin ma ka tol ajal palju dressipükse. Enne see mind ei häirinud ja kui aus olla, siis mind ka ei huvitanud, milline ma välja nägin Kõik muutus aga siis, kui läksin esimest korda üksi New Yorkeri poodi teksaseid ostma. Nägin, kui suur valik seal oli ja hinnad olid ka väga soodsad. Tol hetkel olid hinnad väga madalad ja sain vähese raha eest palju riideid. Sellest hetkest hakkasin riidepoodides odavaid pakkumisi otsimas käima. See sai justkui mu lemmiktegevuseks. Alati, kui ma poodi astusin, lappasin läbi sooduspakkumised. Sedasi hakkaski minu riidekapp täituma. Alguse perioodil ma ka väga ei vaadanud, mida ostsin, minu jaoks särk oli särk, püksid olid püksid jne. Minu esimene stiil oli ei miskit muud kui kitsad teksad, t-särk peale ja vahepeal ka dressipluus. Ma käisin niimoodi päris pikalt ja kui aus olla, siis sel hetkel tundsin esimest korda, et mind tõesti on hakanud huvitama minu välimus. Minu peamiseks põhimõtteks oli see, et ma näeksin alati hoolitsetud ja puhas välja Edasi jõudsin laiemate teksade juurde, kusjuures, jõudsin nendeni ainult tänu sellele, et ühe korra otsustasin riskida ja ostsin proovimata laiad teksad, kodus proovides hakkasid need mulle meeldima. Hakkasin neid kandma päris palju, võrreldes teiste teksadega. Peale laiasid teksaseid hakkasin rohkem poodides kitsaid teksaseid vältima. Muutus ka särkide eelistus. Kui enne ostsin igasuguseid särke, siis nüüd eelistasin tavalisi ja tagasihoidlikumaid, ilma pildi ja tekstita. Ma üritasin võimalikult stiilne välja näha, kuna sel ajal läks mulle väga korda teiste arvamus. Oli isegi kordi, kus ma kandsin riideid, mis soonisid ja pigistasid, kuid ma kannatasin selle välja, kuna väljanägemine oli minu jaoks tähtsam. Mul oli ka selline periood, et kui keegi oleks mulle öelnud, et mingi riideese mulle ei sobi, ei oleks ma seda enam edasi kandnud. Sealt edasi tuli mulle siiani kõige lemmikum muudatus – tagid. Tagidega kaasnes mul ka särgi püksis kandmine. Sel ajal tulid minu ellu ka tennised, mis ulatusid pahkluuni. Kuna mu kitsad teksad jäid aina rohkem kappi seisma, tuli teha kapis esimene suurpuhastus, sest oli ruumi juurde vaja uute ja stiilsemate riiete jaoks. See oli see aeg, kui ma otsustasin enamustest kitsastest teksadest ja paljudest särkidest loobuda ehk siis põhimõtteliselt kõigest, mis ma endale enda stiili algusaastatel ostsin. Tagid olid minu jaoks suur muutus, kuna varem polnud ma midagi sellist kandnud. Nendega liitusid kiirelt ka aksessuaarid, milleks minul on kaelakee ja sõrmused. Hakkasin rohkem kandma ka valgeid sokke. Kui ma tagid avastasin. oli mul periood, kus otsustasin, et mugavus ei ole enam tähtis. Ma hakkasin vältima dressipluuse ja dressipükse. Nüüdseks olen aru saanud, et riietun enda jaoks ja kannan seda, mida heaks arvan. Enam ei lähe mulle korda, mida keegi teine arvab. Olen hakanud kandma jälle riideid, mis on pigem mugavad. Minu praegune stiil on ka muutumise teel, vähemalt mulle tundub nii, kuna ma ei taha enam tagisid nii väga kanda. Praegusel ajal soovin rohkem kanda suuremaid särke ja dressipluuse. Minu puhul on aga üheks tähtsamaks asjaks see, et ma ei kannaks samu riideid samal nädalal kaks korda. Muidugi ei ole keelatud kanda samu riideid mitu korda nädalas, aga mina eelistan seda mitte teha. Ehk, ma kannan iga päev erinevaid pükse, särki, tagi, dressipluusi jne. Minu jaoks on see väga oluline, kuna see näitab, et mind ikkagi huvitab see, milline välja näen ja et mind huvitab riietus ja mood. Ma ei väida siin ka seda, et inimesed, kes samu riideid korduvalt kannavad, ei ole stiilsed, lihtsalt mina eelistan iga päev erinevalt riides käia. Riideid ostan ma peamiselt Tartust Lõunakeskusest, sest seal on palju häid poode ühes kohas. Mulle meeldib ka Tartu sellepärast, et seal on rahulik ja seal ei ole tihtipeale väga palju rahvast nagu näiteks Tallinnas. Samuti olen avastanud, et mitmes linnas on ka riietel hinnavahed. Näiteks Tallinnas ja Pärnus on soodushindadega riided kallimad kui Tartus ja Rakveres. Hetkel ostlen aga ainult internetikauplustes, et vältida suurtes ostukeskustes käimist. Kokkuvõtteks tahan öelda, et iga inimene riietub enda jaoks ja ei ole vaja muretseda, mida keegi teine arvab. Samuti riskige, sest te ei saa muidu kunagi teada, et mingi asi või tegevus teile väga meeldib. Mina leidsin enda jaoks riiete ostlemise ja sellest on saanud minu üks lemmiktegevusi. Tänu sellele olen avastanud enda stiili.
0 Comments
1/10/2021 0 Comments LapsesuuJaana Kind Aasta on möödunud ja käes on taas jõulud. Lehed kõik puudelt maha on langenud ning esimene lumigi maha tulnud, kuid nüüd saate meie asjatundjate käest teada, mida nemad jõuludest teavad.
Mis on jõulud? Iiris: No see on selline püha, kus käivad päkapikud ja jõuluvana. Lily-Ann: Jõulud on näiteks see, kui kuusepuu on üleval ja jõuluvana toob kuuse alla kinke. Frants: Siis, kui on päkapikud ja jõuluvanad ja uusaasta ja kuusk on ka ehetega. Erle: Siis kui jõuluvanad toovad sulle kuuse alla kingitusi ja sa oled nii rõõmus, kui jõuluvana toob sulle mänguasju. Marilin: See, kui kõik on rõõmsad ja aastavahetus on. Kadi-Liis: Jõulud on see, kui tuppa tuuakse kuusk ja küpsetatakse piparkooke ja kui päkapikud käivad ja kuuse all on kingid. Arnessa: Talv ja jõulud on põhimõtteliselt sama asi ju ja jõulud on lõbu. Kus elab jõuluvana? Iiris: Põhjanabal. Lily-Ann: Põhjamaal. Frants: Põhjanabal. Erle: Põhjanabal. Marilin: Põhjanabal. Kadi-Liis: Põhjanabal. Arnessa: Soomest natuke kaugemal. Milline on jõuluvana? Iiris: No selline, et tal on valge habe ees, punane pintsak, siis tal on müts peas, valged kulmud ees ja ta kannab kingikotti, kus on umbes 1000 kingitust. Lily-Ann: Tal on valge habe, punane müts ja tal on mustad jalanõud ja käib kingikotiga ringi. Frants: Tal on valge habe, kolmnurkne müts valge tutiga. Erle: Selline, et tal on kingikott ja tal on valge habe ja tal on punast värvi müts ja ka valge tutt. Marilin: Tal on punast värvi müts ja see äär on valge ja väga karvane tutt on ka ja siis on veel punane pintsak Kadi-Liis: Tal on müts peas, tal on tutt peas, tal on kott ja saapad. Arnessa: Vana ja valge habe. Kes on jõululaps? Iiris: Jõululaps on see, kui… ee… on näiteks on selline jõulune, teeb jõulu asju, mängib, paneb ennast jõululikult riidesse ja siis äkki veel mängib päkapikku. Lily-Ann: Jõululaps on selline, kes teeb kingipakke, aitab jõuluvanal kinke kotti panna ja ta jagab komme laiali. Frants: Päkapikk. Erle: Jõululaps on see nagu, kes armastab jõule väga ja ta tahab jõuluvanadega suhelda. Marilin: Päkapikk. Kadi-Liis: Päkapikk. Arnessa: Päkapikud. Miks on jõuluvanal punased riided? Iiris: Sellepärast, et see on jõuluvärv, see on minu lemmikvärv ja see on ka ühe minu klassivenna lemmikvärv ja sellepärast, et lapsed tunneksid teda ära. Lily-Ann: Sellepärast, et lastel oleks tore ja nad ei teaks, kes see inimene on. Frants: Sellepärast, et lapsele meeldiks värv. Erle: Sellepärast, et siis kõik arvavad, et ta on päriselt jõuluvana. Marilin: Sest see värv sobib talle. Kadi-Liis: Sest ta on punaste riietega. Arnessa: Sellepärast, et jõulud on. Mida teeb jõuluvana pahade lastega? Iiris: Paneb pahade laste nimekirja ja neile kinke ei too. Lily-Ann: Paneb nimekirja ja ta toob talle sütt. Frants: Ei too kingitusi ja annab vitsa, et vanemad vitsa annaks. Erle: Paneb pahade nimekirja. Marilin: Paneb pahade laste nimekirja ja ei too kingitust. Kadi-Liis: Paneb pahade laste nimekirja ja ei anna neile kingitusi. Arnessa: Ei anna kinke. Eliise Joost Välismaal on päris suur trend oma vihikuid igasuguste kujundustega elavamaks muuta. Nii tahtsin ka mina olla üks nendest noortest, kelle vihik näeb välja midagi enamat kui sinine pastakas ja paar värvilist joont. Võtsin end kätte ja katsetasin uut stiili. Huvi oma vihiku kujundamise vastu olin tundnud juba varem, kuid nii tõsiselt polnud ma end veel kätte võtnud. Sõbrad ikka naersid, et käin koolis nagu need TikToki tüdrukud, kes oma vihikuid peensusteni kaunistavad. Ärge lootkegi, et mu vihik nii ilus välja nägi. Koolis lihtsalt ei jõudnud järge pidada, kui soovisin samal ajal oma vihikut ilusana hoida. Distantsõppel on see õnneks võimalik, aega on selleks küllalt, tuleb end vaid käsile võtta. Kahjuks olen paljud koledad leheküljed välja tõmmanud. Soovitan teil siiski nii ilusad kui ka koledad katsetused alles jätta, nii näeb kõige paremini oma arengut. Panen siia näite, milline mu vihik varem välja nägi. Kõige alus on käekiri Ma ei ütle, et mu käekiri oleks väga kohutav, aga seda saaks kindlasti paremaks treenida. Sellist käekirja, nagu on neil välismaa suunamudijatel, ma siiski igapäevaselt kasutama ei hakka. See võtab liialt aega ja jääksin ilmselt tunnis teistest maha. Sellegipoolest on see väga ilus näiteks märkmete tegemiseks või pealkirjade kirjutamiseks. Alustasingi sellest. Võtsin esimese õpetuse Pinterestist lahti ja hakkasin harjutama. Kuna olen sarnast käekirja varem kasutanud, siis polnud see meeletult raske. Nüüd kirjutan enam-vähem sarnaselt nagu seal õpetuses. Paar tähte on mõistagi teistsugused, aga tükike ennast peab siiski oma vihikusse jätma Nüüd kujunduse juurde Nagu eelnevalt mainisin on Pinterest väga põnev koht igasuguste lahenduste leidmiseks. Tegelikult ei peagi palju harjutama, kui juba uued võtted enda jaoks leiad. Väga oluline on kindlasti asjaolu, et sa ei pingutaks oma vihiku kaunistamisega üle. Vihik on siiski see koht, kuhu konspekteerid tundides õpitu. Maitse asi, kuid minu arvates on väga ilus, kui oled leidnud ühe teema juures kindla mustri, mida soovid kasutada. Näiteks pealkiri on silmapaistev ja miks mitte kirgas, alapunktid ühe mustriga ja üldises joones näeb välja nagu tavaline vihik, kuhu on veidi särtsu lisatud. Avastasin, et mul on sahtlisse jäänud üks tühi vihik, mis võiks kasutust leida ja seal hakkasingi kätt harjutama. Käekirja sain harjutada erinevate mõtteterade välja kirjutamisega. Mulle hakkas silma, et inimesed jagasid Instagramis teistele oma mõtteid ning hakkasin ka ise seda tegema. Nüüd on mul vihik, kuhu neid kirjutada ja ehk paari aasta pärast on tore lugeda, mis mõtteid mõlgutanud olen. Muidugi on selline stiil väga vahva ka kaartidel kasutada. Hiljuti oli emadepäev ja proovisin sama tehnikat kasutades oma emale ühe toreda kaardi teha. Eks see on igaühe enda otsustada, kuidas see mul välja tuli.
Olen õnnelik, et leidsin aja sellega tegeleda ja loodan, et selline muster jääb mind vihikutes veel kauaks saatma. Kui sul ei ole oma ajaga midagi targemat teha, siis võta kätte pastakas või mõni peenem marker ja hakka aga harjutama! Pärast on endal hea vaadata, et kool polnudki vaid üks hall vihik, vaid värve täis tarkus. 4/13/2020 0 Comments MunadepühadHelerin Luiker Munadepühad, päev, mil värvitakse mune ning lihavõttejänesed ilmuvad välja ja peidavad ära šokolaadimune. Kust sellised traditsioonid pärit on, kuidas need sündisid ja miks me igal aastal üldse munadepühi tähistame?
Kas teadsid, et:
Aga asume nüüd traditsioonide juurde. Miks on selline komme, et värvitakse mune? Munad on väga varajasest ajast olnud ülestõusmise sümboliks, kuna näevad välja külmad ja elutud, on nende sees elu. Ka Jeesus Kristus oli hauas surnuna, kuid pühapäeva hommikuks oli haud tühi, kuna Jeesus oli surnuist üles tõusnud. Legend räägib, et Maarja Magdaleena oli tunnistanud Jeesus Kristuse ülestõusmist keisrile, kes oli öelnud, et see on sama võimatu kui käes oleva valge muna muutumine, mille peale muna värvi vahetas. Täpselt ei ole teada, millal see munade värvimise traditsioon algas, kuid vähemalt 10. sajandist on jagatud ülestõusmisööl mune. Miks toob munad just jänes? Paljudes riikides toob šokolaadimune lastele just lihavõttejänes, kuigi jänesed ei mune. Tegemist on jälle uue elu sümboolikaga: tänu kiirele sirguvusele on jänest peetud viljakuse ja elu võrdpildiks. Lihavõttejäneste traditsioon pärineb 17. sajandist Saksamaalt. 12/22/2019 0 Comments Lapsesuu - jõuludHedi Aimsalu
Kohe koputavad uksele taas jõulud. Miks me üldse jõule tähistame? Seda saate kohe meie väikeste asjatundjate käest teada. Mis on jõulud? Mida jõuludel tehakse? Kert: Jõulud on siis, kui tuleb jõuluvana ja kui on lumi maas. Päkapikud mingil päeval lõpetavad käimise ja jõulukalender ostetakse lastele ja lapsed kirjutavad jõuluvanale kirjasid. Jõuludel tuleb millalgi uus aasta ka, siis lastakse neid, mm.. mis nende nimi oli? Ma ütlen nende kohta raketid, sest need lähevad üles nagu raketid. Kristiina: Jõulud on see, kus saab kingitusi ja kuusepuu paned. Jõuludel tehakse piparkooke. Kaarel: Mm, jõulud on see, kui üks vanainimene toob meile kingitusi kuuskede alla. Jõuludel käidakse teistel külas jõule veetmas. Võib teha ka verivorsti. Loviise: See, kui lumi on maas. Jõuludel ollakse koos perega. Miks jõule tähistatakse? Kert: Sest see on püha. Kristiina: Sellepärast, et saada kingitusi. Kaarel: Eee, ei teagi, miks tähistatakse. Loviise: Sest siis saab lumega mängida. Miks öeldakse, et jõulud on imede aeg? Kert: *muheleb* Seda ma küll ei tea. Kristiina: Sellepärast, et see on väga hea aeg. Kaarel: *mõtleb* Ma ei tea kahte küsimust isegi. Loviise: Sest siis käivad päkapikud. Kust jõuluvana kinke saab? Kert: Päkapikkudelt. Kristiina: Poest. Kaarel: Päkapikkude käest, päkapikud teevad kinke. Loviise: Päkapikkude käest. Kuidas ta kõik head lapsed üles leiab? Kert: Tal on paberi peal kirjas. Kristiina: Nimekirja järgi, mille meie teeme. Kaarel: Ta annab päkapikkudele ülesande, et nad peaksid minema vaatama, kas lapsed on ikka head lapsed. Loviise: Nimekirjaga. Mida teeb jõuluvana, kui jõulud läbi saavad? Kert: Jõuluvana hakkab puhkama ja päkapikud teevad tööd. Kristiina: Enam ei too kingitusi. Kaarel: Siis ta läheb oma koju puhkama. Loviise: Läheb sinna, kus on lumi ja teeb järgmisi kinke. 12/22/2019 0 Comments Koeru Keskkooli populaarsed stiilidKetrin Päri VSCO girls
Hetkese seisuga üle maailma tuntud moeröögatus. See trend on vallutanud suure osa Eesti tüdrukute ja kindlasti ka Koeru Keskkooli väikeste printsesside südamed. Iseloomulik neile:
Vintage stiil, teise sõnaga tänapäeva hipsterid Stiil mis paneb nii mõndagi vanemageneratsiooni inimest nooruspõlve meenutama. Samuti on see stiil ka põhjus, miks paljud vanemad leiavad oma lapsi nende kapist otsimas 70-ndate, 80-ndate ja 90-ndate stiilis riideid. Iseloomulik neile:
Eerealane (Eesti+Korealane) Stiil, mis tähistab Eestis varsti juba juubelit. Populaarsust hakkas see hullus noorte seas koguma üle 4 aasta tagasi. Tänaseks fännavad veel paljud eesti tüdrukud ja poisid Korea stiili ja eluviisi. Iseloomulik neile:
12/22/2019 1 Comment Maailma jõuludHelin Kind, Helerin Luiker, Hedi Aimsalu, Ervin Tombak Jõulud on peagi ukse ees ning eestlaste jaoks on see eelkõige perega koosolemise ja rahu aeg. Süüakse verivorste ja hapukapsast, tuppa tuuakse kuusk ja oodatakse jõuluvana, kes lastele kinke jagama hakkab. Kuid igal rahvusel on oma traditsioonid. Selleks, et täpsemalt aimu saada, küsisime soomlaselt Angelicalt, itaallaselt Noelilt, iirlaselt Gordonilt ja Ameerikas elanud Marliisilt, kuidas nendes riikides jõule tähistatakse. Soome Mis on soomlaste traditsioonilised jõulutoidud? Soomlaste traditsioonilised jõulutoidud on pajaroad. Mulle isiklikult meeldib hirmsasti kaalika ja porgandi pajaroog. Millised on soomlaste jõulukombed? Soomlased ei loe jõuluvanale luuletusi ning päkapikke neil ei käi, kui nad üldse midagi teevad, siis laulavad natuke. Käivad kirikus ja haudadele küünlaid viimas. Kuidas soomlased oma kodusid kaunistavad? Kaunistavad nagu Eestiski, tuuakse kuusk tuppa, ehitakse see ära, kuuseokstest tehtud pärg pannakse uksele jne. Mis on Soome jõuludes sellist, mida Eestis ei ole? Soome jõulud erinevad just minu arust toidu poolest, kui Eestis süüakse kapsahautist koos liha ja kartulitega, siis Soomes süüakse igasuguseid kala, liha, porgandi, kaalika, kartuli, maguskartuli pajaroogasid (pajaroog näeb välja nagu oleks nagu juurviljad pudruks tehtud ja siis alles vormidesse pandud) ja rosoljet. Mida tähendavad Sinu jaoks jõulud? Minu jaoks tähendavad jõulud koosviibimise aega, kus sa saad endale kallite inimestega koos olla ja nautida seda imelist aega nagu ütles üks ameerika finantsajakirjanik ja autor B.C. Forbes: “Jõulud on meie hinge jaoks toonik. See paneb meid mõtlema pigem teistele kui iseendale. See suunab meie mõtted andmisele.” Ameerika Ühendriigid Mis on USA-s traditsiooniline jõulutoit? USA traditsiooniline toit on sarnane meie kodutoitudega. Kartulid, maguskartulid, liha, sink ja linnuliha koos jõhvikamoosiga, kaste, herned, jne. Koogikesed, piparkoogid, kuivatatud marjadest puuviljakeeks ehk jõulupuding, õunapirukas jne. Juuakse eggnog’i mis tehtud munadest, piimast ja suhkrust. Täiskasvanud lisavad jooki ka alkoholi. Millised on ameeriklaste jõulukombed? Lastele pannakse väiksemad kingitused ja kommid kamina külge riputatud sokkidesse ja suuremad kingid kuuse alla. Lapsed usuvad, et jõuluvana pressib end kaminast või kusagilt mujalt majja sisse ja toob kingitused salaja keset ööd. Keegi end jõuluvanaks või päkapikuks ei maskeeri. Jõululaupäeva õhtul asetavad lapsed kusagile klaasikese piima ja küpsistega põhjapõtrade ning jõuluvana rõõmuks ja kosutuseks. Vanemad joovad siis öösel piima ise ära ja pudistavad küpsisepuru laiali, et külastus usutavalt mõjuks. Kingitused avatakse hommikul. Kuidas ameeriklased oma kodusid kaunistavad? Mõned kaunistavad oma majapidamised hullumiseni ära, mis filmidest juba tuttav stseen. Enamasti on rõhk säravatel led-tuledel, aga ka põdrakujud, lumememmed, kitsed, täispuhutavad jõuluvanad, kunstlumi akendel jne. Religioossemad pered kasutavad püha perekonna stseeni. Lapsed teevad ka ise ehteid, üks levinud viise on teha kuusele popkorni- ja jõhvikakee. Kuusk ilutseb pealinnas ja inimeste kodudes, aga soojema kliimaga osariikides neid tänaval väga ei kohta. Kaunistatakse palme või kuhu iganes saab tuled külge riputada. Mis on USA jõuludes sellist, mida Eestis ei ole? Minule mõjusid seal esimeste aastate jõulud suure šokina, kuna sel ajal Eestis see asi veel niivõrd ostukeskeskne ei olnud. Jõuluaeg on USA-s meeletult närviline sagimine ja shoppamine. Viimaks, kui kõik on kurnatud ja näpud põhjas, tuleb pere kokku ja jagatakse tonnide viisi kingitusi. Seal ei lepita ainult ühe kingitusega. Mida rohkem, seda parem. Solvuvad ka täiskasvanud, kui saadud kraam ei sobi. Tihtipeale pannakse ostutšekid kingipakki kaasa, et eseme saaks vajadusel ümber vahetada. Nägin ka pilti, kus lapse kõrval oli temast endast paar korda suurem kingimägi ja asjaosaline oli veel pisarateni solvunud, kuna sai liiga palju autosid ja liiga vähe arvutimänge. Mida tähendavad jõulud Sinu jaoks? Jõulud tähendavad minu jaoks oma perega koosolemist. Toad on kaunistatud, kamina- ja küünlatuli annab soojust ning ülevat hõngu. Istume ühise laua taga, sööme ja naudime õdede-vendade seltskonda. Kuidagi on ka traditsiooniks saanud, et kõik, kellel pole kuhugile minna, tulevad meie juurde. Ema on selleks otstarbeks toitu ettenägelikult palju valmistanud. Kui jõulud mööduvad rahulikult, siis suurem pere- ja külakeskne tants ja trall hoitakse uue aasta tähistamiseks. Itaalia Mis on itaallaste traditsioonilised jõulutoidud? Traditsioonilisteks toitudeks on zampone e lenticchie, milleks on siis seajalg ja läätsed, cotechino e patate ehk seavorst kartulitega, stinco ehk seajala ülemine tükk. Magustoitudeks on sellised küpsetised nagu panettone ja pandoro. Millised on itaallaste jõulukombed? Itaalias on jõulud 25. detsembril, aga kingid avatakse 24nda õhtul. 25. detsembril on terve pere või suguvõsaga söömine, mis kestab terve päeva, vahepeal käiakse kirikus. Eelmistel jõuludel alustasime söömist päeval kell 1 ja lõpetasime õhtul kell 11. Kuidas itaallased oma kodusid kaunistavad? Itaalias kaunistatakse kodusid nii nagu Eestiski, aga lisaks ehitatakse iga aasta koju Presepe. Mis on Itaalia jõuludes sellist, mida Eestis ei ole? Eestis ei käida eriti kirikus ja ei sööda nii kaua, aga üldiselt on kombed üsna sarnased. Mida tähendavad Sinu jaoks jõulud? Minu jaoks tähendavad jõulud perega koos hea aja veetmist ja nautimist. Iirimaa Mis on iirlaste traditsioonilised jõulutoidud? Traditsioonilised jõulutoidud on meie jaoks kalkun, keedetud sink ja rooskapsas, mis kõigile ei meeldi, kuigi see on traditsiooniline toit. On ka jõulukook ja jõulupuding, paljud pered panevad jõuludele eelnevate nädalate jooksul pudingu sisse brändit ja toovad jõuludeks selle põlemasüüdatuna lauda. Mis on Iirimaa jõulutraditsioonid? Peamiselt kodu kaunistamine ning pere ja sõprade külastamine, mõned inimesed lähevad jõulupäeval pubisse, et sõpradega kohtuda. Kuidas iirlased jõuludeks oma kodusid kaunistavad? Meie kaunistasime oma kodu tavaliselt jõulukuuse, natukese karra ja astelpõõsa pärjaga, mis ukse peale pannakse. Mis on Iirimaa jõuludes sellist, mida Eestis ei ole? Jalgpall on üks suurematest erinevustest. 26. detsembril, meie jaoks boxing day, toimub kahe omavahel lähima võistkonna vaheline Derby, mida käisin oma vendade ja isaga vaatamas. Mida tähendavad Sinu jaoks jõulud? Minu jaoks tähendavad jõulud oma armastatutega koos olemist ja kui neid enam ei ole, siis nende mälestamist. Rasmus Lilletai ja Hedi Aimsalu Ilmselt oled sinagi tundnud ennast duši all olles, nagu viibiksid rokk-kontserdil või avastanud ennast öösel külmkapi juurest mugimas. Teie ees on 10 asja, mida kõik teevad, aga kunagi ei tunnista.
Me kõik:
4/14/2019 0 Comments Lapsesuu - Jõulud ja jõuluvanaMaria-Lisette Arand Alles kandsid puud värvilisi lehemantleid, kuid nüüd on maa kaetud valge lumelinaga ja jõulud koputavad iga päevaga aina valjemalt uksele. Kõige selgem pilt sellest, kuidas jõuluvana ja päkapikud talvel toimetavad, on lastel, seega saime neilt lõpuks vastused küsimustele, mille üle ammu juurelnud oleme. Mis on jõulud ja mida jõuludel tehakse? Bruno: Jõuludel lauldakse laule ja lauldakse luuletusi ja siis tehakse kinke lahti ja oldakse rõõmsalt. Kuidas jõuluvana kõik lapsed üles leiab? Melani: Emad ütlevad. Viki: Tal on nimekiri. Karola: Tal on reportimismasin, millega ta läheb iga lapse juurde, siis ta ei pea saani kasutama ja jõuab kõigi juurde. Kuidas kingid lasteni jõuavad? Karola: Jõuluvana hüppab korstnast sisse ja vahepeal, kui nad ei tule, siis nad jäävad korstnasse kinni. Kes on päkapikud ja mis on nende ülesanne? Karola: Päkapikud on hästi väikesed siuksed olendid, kes vaatavad, kes lapsed on pahad ja ütlevad jõuluvanale ja toovad meile kommi. Kust jõuluvana kinke saab? Bruno: Poest või päkapikud meisterdavad. Viki: Kotist. Kes on jõululaps? Bruno: Mina. Karola: See, kes on hästi tubli. Markus: Mia (väikeõde). Mida jõuluvana peale tööd teeb? Mirko: Läheb koju ja vahetab riided ära. |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |