1/10/2021 0 Comments Minu stiili arengRasmus Lilletai Olen Rasmus Lilletai, meie kooli 11. klassi õpilane. Kirjutan siia veidike, kuidas mina avastasin oma stiili ja millised etapid ma selle jaoks läbisin.
Kõik algas minul, nagu igal tavalisel teismelisel poisil sellest, et mul oli üks paar teksaseid, millega käisin igal pool, paar särki ja ka mõned dressipluusid. Muidugi kandsin ma ka tol ajal palju dressipükse. Enne see mind ei häirinud ja kui aus olla, siis mind ka ei huvitanud, milline ma välja nägin Kõik muutus aga siis, kui läksin esimest korda üksi New Yorkeri poodi teksaseid ostma. Nägin, kui suur valik seal oli ja hinnad olid ka väga soodsad. Tol hetkel olid hinnad väga madalad ja sain vähese raha eest palju riideid. Sellest hetkest hakkasin riidepoodides odavaid pakkumisi otsimas käima. See sai justkui mu lemmiktegevuseks. Alati, kui ma poodi astusin, lappasin läbi sooduspakkumised. Sedasi hakkaski minu riidekapp täituma. Alguse perioodil ma ka väga ei vaadanud, mida ostsin, minu jaoks särk oli särk, püksid olid püksid jne. Minu esimene stiil oli ei miskit muud kui kitsad teksad, t-särk peale ja vahepeal ka dressipluus. Ma käisin niimoodi päris pikalt ja kui aus olla, siis sel hetkel tundsin esimest korda, et mind tõesti on hakanud huvitama minu välimus. Minu peamiseks põhimõtteks oli see, et ma näeksin alati hoolitsetud ja puhas välja Edasi jõudsin laiemate teksade juurde, kusjuures, jõudsin nendeni ainult tänu sellele, et ühe korra otsustasin riskida ja ostsin proovimata laiad teksad, kodus proovides hakkasid need mulle meeldima. Hakkasin neid kandma päris palju, võrreldes teiste teksadega. Peale laiasid teksaseid hakkasin rohkem poodides kitsaid teksaseid vältima. Muutus ka särkide eelistus. Kui enne ostsin igasuguseid särke, siis nüüd eelistasin tavalisi ja tagasihoidlikumaid, ilma pildi ja tekstita. Ma üritasin võimalikult stiilne välja näha, kuna sel ajal läks mulle väga korda teiste arvamus. Oli isegi kordi, kus ma kandsin riideid, mis soonisid ja pigistasid, kuid ma kannatasin selle välja, kuna väljanägemine oli minu jaoks tähtsam. Mul oli ka selline periood, et kui keegi oleks mulle öelnud, et mingi riideese mulle ei sobi, ei oleks ma seda enam edasi kandnud. Sealt edasi tuli mulle siiani kõige lemmikum muudatus – tagid. Tagidega kaasnes mul ka särgi püksis kandmine. Sel ajal tulid minu ellu ka tennised, mis ulatusid pahkluuni. Kuna mu kitsad teksad jäid aina rohkem kappi seisma, tuli teha kapis esimene suurpuhastus, sest oli ruumi juurde vaja uute ja stiilsemate riiete jaoks. See oli see aeg, kui ma otsustasin enamustest kitsastest teksadest ja paljudest särkidest loobuda ehk siis põhimõtteliselt kõigest, mis ma endale enda stiili algusaastatel ostsin. Tagid olid minu jaoks suur muutus, kuna varem polnud ma midagi sellist kandnud. Nendega liitusid kiirelt ka aksessuaarid, milleks minul on kaelakee ja sõrmused. Hakkasin rohkem kandma ka valgeid sokke. Kui ma tagid avastasin. oli mul periood, kus otsustasin, et mugavus ei ole enam tähtis. Ma hakkasin vältima dressipluuse ja dressipükse. Nüüdseks olen aru saanud, et riietun enda jaoks ja kannan seda, mida heaks arvan. Enam ei lähe mulle korda, mida keegi teine arvab. Olen hakanud kandma jälle riideid, mis on pigem mugavad. Minu praegune stiil on ka muutumise teel, vähemalt mulle tundub nii, kuna ma ei taha enam tagisid nii väga kanda. Praegusel ajal soovin rohkem kanda suuremaid särke ja dressipluuse. Minu puhul on aga üheks tähtsamaks asjaks see, et ma ei kannaks samu riideid samal nädalal kaks korda. Muidugi ei ole keelatud kanda samu riideid mitu korda nädalas, aga mina eelistan seda mitte teha. Ehk, ma kannan iga päev erinevaid pükse, särki, tagi, dressipluusi jne. Minu jaoks on see väga oluline, kuna see näitab, et mind ikkagi huvitab see, milline välja näen ja et mind huvitab riietus ja mood. Ma ei väida siin ka seda, et inimesed, kes samu riideid korduvalt kannavad, ei ole stiilsed, lihtsalt mina eelistan iga päev erinevalt riides käia. Riideid ostan ma peamiselt Tartust Lõunakeskusest, sest seal on palju häid poode ühes kohas. Mulle meeldib ka Tartu sellepärast, et seal on rahulik ja seal ei ole tihtipeale väga palju rahvast nagu näiteks Tallinnas. Samuti olen avastanud, et mitmes linnas on ka riietel hinnavahed. Näiteks Tallinnas ja Pärnus on soodushindadega riided kallimad kui Tartus ja Rakveres. Hetkel ostlen aga ainult internetikauplustes, et vältida suurtes ostukeskustes käimist. Kokkuvõtteks tahan öelda, et iga inimene riietub enda jaoks ja ei ole vaja muretseda, mida keegi teine arvab. Samuti riskige, sest te ei saa muidu kunagi teada, et mingi asi või tegevus teile väga meeldib. Mina leidsin enda jaoks riiete ostlemise ja sellest on saanud minu üks lemmiktegevusi. Tänu sellele olen avastanud enda stiili.
0 Comments
1/10/2021 0 Comments Nele iluvõimlemise karjäärAngela Ringmets Meie kooli 7. klassis käib rõõmsameelne Nele Krebsbach, kes on alates 8. eluaastast tegelenud iluvõimlemisega. Otsustasin uurida, miks ta sellega üldse tegelema hakkas ja mis hobisid tal selle kõrvalt on.
Jaanika Kind Koeru Aruküla mõisa parki ehitati üks väga huvitav atraktsioon ning meie küsisime mõned küsimused selle kohta meie kooli huvijuhilt Kirsika Ilmjärvelt. Kust sündis idee luua madalseiklusrada? See on olnud meie kooli ammune unistus, et meil oleks pargis madalseiklusrada ning oleks koht, kus pikki vahetunde veeta. Kuidas leidsite sellele lahenduse? Pakkusime idee välja ja komisjon kiitis selle heaks. Koeru kogukond ning ka teised andsid toetushääled. Minu jaoks oli see nagu tore sünnipäeva kingitus, sest 21. juulil selgus, et me oleme elektrooniliste häältega Järva-Jaaniga jagama läinud. Läks natuke aega ja siis tuli leida see, kes rada meile ehitama hakkab. Komisjon valis sobiva välja ja siis hakkasid läbirääkimised. Hästi suureks abiks on olnud Koeru piirkonnajuht Alari Teppan. Suur osa selles oli ka muinsuskaitsel. Kui kaua see aega võttis? Eriolukorra ajal kirjutasime projekti ning aprillikuust umbes kaheksa kuud. Miks puudub pikk trosslaskumine? Pargis puudub sobiv kalle ning puudele ei tohtinud viga teha. Sellepärast puuduvad ka platvormid, millelt oleks hea pikka laskumist teha. Kas sinna on oodata ka valgustust? Oleme seda juhtkonna ja kooli direktoriga arutanud, et kindlasti tuleb sinna valgustus. Kooli direktor Jaan lubas selle südameasjaks võtta, et lahendus leida. Kas see vastab teie ootustele? Vastus on jah, see vastas mu ootustele. Millal ma sellest aru sain? Kui seda ehitati, olid kõik õhinas ja ootasid juba katsetamist ning see tekitas minus hea tunde. Mida õpilased sellest arvavad? Olen näinud, et positiivne tagasiside on olnud. Vahepeal olen vaadanud, kas keegi on seal ja alati on seal keegi. Ma arvan ja loodan, et noortele väga meeldib see ja tegelikult saab veel ju põnevaid asju teha. 1/10/2021 0 Comments LapsesuuJaana Kind Aasta on möödunud ja käes on taas jõulud. Lehed kõik puudelt maha on langenud ning esimene lumigi maha tulnud, kuid nüüd saate meie asjatundjate käest teada, mida nemad jõuludest teavad.
Mis on jõulud? Iiris: No see on selline püha, kus käivad päkapikud ja jõuluvana. Lily-Ann: Jõulud on näiteks see, kui kuusepuu on üleval ja jõuluvana toob kuuse alla kinke. Frants: Siis, kui on päkapikud ja jõuluvanad ja uusaasta ja kuusk on ka ehetega. Erle: Siis kui jõuluvanad toovad sulle kuuse alla kingitusi ja sa oled nii rõõmus, kui jõuluvana toob sulle mänguasju. Marilin: See, kui kõik on rõõmsad ja aastavahetus on. Kadi-Liis: Jõulud on see, kui tuppa tuuakse kuusk ja küpsetatakse piparkooke ja kui päkapikud käivad ja kuuse all on kingid. Arnessa: Talv ja jõulud on põhimõtteliselt sama asi ju ja jõulud on lõbu. Kus elab jõuluvana? Iiris: Põhjanabal. Lily-Ann: Põhjamaal. Frants: Põhjanabal. Erle: Põhjanabal. Marilin: Põhjanabal. Kadi-Liis: Põhjanabal. Arnessa: Soomest natuke kaugemal. Milline on jõuluvana? Iiris: No selline, et tal on valge habe ees, punane pintsak, siis tal on müts peas, valged kulmud ees ja ta kannab kingikotti, kus on umbes 1000 kingitust. Lily-Ann: Tal on valge habe, punane müts ja tal on mustad jalanõud ja käib kingikotiga ringi. Frants: Tal on valge habe, kolmnurkne müts valge tutiga. Erle: Selline, et tal on kingikott ja tal on valge habe ja tal on punast värvi müts ja ka valge tutt. Marilin: Tal on punast värvi müts ja see äär on valge ja väga karvane tutt on ka ja siis on veel punane pintsak Kadi-Liis: Tal on müts peas, tal on tutt peas, tal on kott ja saapad. Arnessa: Vana ja valge habe. Kes on jõululaps? Iiris: Jõululaps on see, kui… ee… on näiteks on selline jõulune, teeb jõulu asju, mängib, paneb ennast jõululikult riidesse ja siis äkki veel mängib päkapikku. Lily-Ann: Jõululaps on selline, kes teeb kingipakke, aitab jõuluvanal kinke kotti panna ja ta jagab komme laiali. Frants: Päkapikk. Erle: Jõululaps on see nagu, kes armastab jõule väga ja ta tahab jõuluvanadega suhelda. Marilin: Päkapikk. Kadi-Liis: Päkapikk. Arnessa: Päkapikud. Miks on jõuluvanal punased riided? Iiris: Sellepärast, et see on jõuluvärv, see on minu lemmikvärv ja see on ka ühe minu klassivenna lemmikvärv ja sellepärast, et lapsed tunneksid teda ära. Lily-Ann: Sellepärast, et lastel oleks tore ja nad ei teaks, kes see inimene on. Frants: Sellepärast, et lapsele meeldiks värv. Erle: Sellepärast, et siis kõik arvavad, et ta on päriselt jõuluvana. Marilin: Sest see värv sobib talle. Kadi-Liis: Sest ta on punaste riietega. Arnessa: Sellepärast, et jõulud on. Mida teeb jõuluvana pahade lastega? Iiris: Paneb pahade laste nimekirja ja neile kinke ei too. Lily-Ann: Paneb nimekirja ja ta toob talle sütt. Frants: Ei too kingitusi ja annab vitsa, et vanemad vitsa annaks. Erle: Paneb pahade nimekirja. Marilin: Paneb pahade laste nimekirja ja ei too kingitust. Kadi-Liis: Paneb pahade laste nimekirja ja ei anna neile kingitusi. Arnessa: Ei anna kinke. 1/10/2021 0 Comments Sama kool, erinev rollHelerin Luiker Meie kooli vilistlane, Kalli Pilov, leidis tee tagasi Koeru kooli, seekord õpetaja rollis. Küsisin Kallilt, mis tunne on tagasi olla ning kas ootused, mis olid seatud, vastavad ka reaalsusele.
Mis on sinu tulevikuplaanid? Kuna õpetajaamet on minu jaoks midagi uut, siis püüan keskenduda pigem olevikule, et õppida, areneda ja anda endast parim nüüd ja praegu. Loodan, et tulevikus on mu pingutused vilja kandnud ja arengut märgatud. Kas oli mingeid ootuseid siia õpetajana tulles ning kui oli, kas erinevad reaalsusest palju? Usun, et paljudel on mingid ootused uuele töökohale ja ka mina pole erandiks. Võin julgelt öelda, et minu ootused vastavad reaalsusele. Mis tunne on olla oma vanas koolis tagasi, seekord õpetaja rollis? See tunne on pisut nostalgiline, samas ka natuke võõras. Keskkond on küll tuttav, aga töö on uus ja huvitav. Mul on hea meel, et saan seda kogeda oma kodukohas ja suurepärase toetava kollektiivi seltsis. Kuna sul on huvi ka muusika vastu, miks otsustasid hakata kunstiõpetajaks? Kunst köidab mind erialana rohkem ja seetõttu otsustasin ka ülikooli kunsti õppima minna. Muusika oli, on ja jääb minu jaoks hobiks, miski, mis on vahelduseks ja läbi mille saan ma ennast natuke teistmoodi väljendada. Tegeled paljude hobidega, kuidas jõuad kõike seda õpetajatöö kõrvalt? Töö kõrvalt hobidega tegelemisel mängib suurt rolli aja planeerimine. Leian iga tegevuse jaoks selleks sobiva hetke. 1/10/2021 0 Comments Tantsuetendus otsib nimeKirke Koppel Koeru Keskkoolis on olnud traditsioon igal aastal detsembrikuus korraldada tantsuetendus. Sellega seoses uurisime Koikera toimetusega huvijuht Kirsikalt, kuidas tänavu aasta sellega lood on. Mis on ootused 20nda tantsuetenduse suhtes? Ootused on väga suured. Tõesti on õigus, et sel aastal täitub 20 aastat Koeru Keskkooli tantsuetenduse traditsiooni algusest. Tantsuetenduse plaan on teha tagasivaade viimasele 19 aastale ning võtame selle kokku 20ndas etenduses, parimad palad läbi aegade. Praegu ootame väga, et olukord riigis normaliseeruks. Muidu oli plaanis tantsuetendus korraldada neljandal detsembril ja sellega seoses oleks olnud tantsuetenduse nädal koolis. Hetkel aga on selline orientiir, et teha 22. jaanuar. Kuidas tuli mõte võtta eelnevatest etendustest tantsud ja see kõik kokku panna? Täpselt ei oska öelda, kuidas see mõte tuli, aga sünnipäevadel ikka vaadatakse natuke tagasi. Ja sünnipäeva puhul oli alati selline mõte, et tahaks torti ka ning head sõbrad kokku kutsuda nagu ikka sünnipäeval. Üritame kutsuda ka meie endiste tantsurühmade koosseise mingilgi määral kokku, kes on peaosasid täitnud ning neid tantsurühmasid on ikka mitmeid olnud. Kuidas jaotati klasside vahel tantsud ära? Kuidas need klasside vahel jagunenud on, suhteliselt selline, et need kes on olnud valmis tantse õpetama on ise märku andnud. Ja ma olen kuulnud ja näinud õpilasi viimaste aastate jooksul, rääkimas, et mõni tants on olnud nii äge, et oleks tahtnud seda tantsu ise tantsida, või et oleks ma ka gümnaasiumis praegu ja saaks nende tantse tantsida. Kas tantsuetendusel on ka nimi olemas? Tantsuetendusel ei ole nime olemas veel. „Kadunud sünnipäev“ on juba kasutatud aga meil ei ole kadunud äkki siis „Leitud sünnipäev“ või lihtsalt „Sünnipäev“. Ei oska öelda, hetkel veel ei ole. Minu jaoks on see üldse praegu veider olukord, kuna ma ei ole tantsuetendustega seotud, ma olen olnud alati väike asjapulk, kes teeb aitab kuulutuse teha, piletid valmistanud või kostüüme aidanud hankida. Aga täna ma olen hoopis uues rollis ja see on minule natuke hirmutav. Koeru Keskkoolis on aga hästi äge meeskond, kellega saab asju lahedalt teha ja küllap saab see sünnipäev ka peetud ning küll see nimi ka tuleb. Helin Kind Mõisakooli sajanda aastapäeva puhul korraldas Koeru Keskkool kontsertsarja, mille käigus toimus kaks kontserti. Osalesin mõlemal ja otsustasin jagada oma muljeid toimunud kontsertide kohta. Esimesena külastas Koeru Keskkooli Rahvusooper Estonia Poistekoori Meeskvintett. Nende esinemine oli väga kaasahaarav ja lõbus. Eriti meeldis mulle nende galantne ning hoolitsetud välimus. Nad oskasid publikuga suhelda ja aeg neid kuulates justkui lendas. Nad kõik olid umbes 15-16 aastased. Ma poleks uskunud, et juba nii noores eas võib sellisel tasemel osata laulda. Kindlasti läheksin neid võimalusel veel kuulama. Teine oli folk-ansambel Puuluup, mis koosnes kahest inimesest. Nad mängisid Hiiu kandleid ning kasutasid oma esinemise ilmestamiseks luupurit (masin, millega saab eelsalvestatud muusikalõiku vajalik arv kordi mängida). Nende esinemine oli omapärane ja mulle natuke võõras, sest ma pole sellise muusikaga harjunud, kuid tore oli näha, et nad naudivad seda, mida teevad. Üldiselt olid mõlemad kontserdid väga head ning mõnus vaheldus koolitööle, kuid kuna tegu oli koolikontsertidega, oleksid need võinud olla tasuta. |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |