4/14/2019 0 Comments Lapsesuu - Jõulud ja jõuluvanaMaria-Lisette Arand Alles kandsid puud värvilisi lehemantleid, kuid nüüd on maa kaetud valge lumelinaga ja jõulud koputavad iga päevaga aina valjemalt uksele. Kõige selgem pilt sellest, kuidas jõuluvana ja päkapikud talvel toimetavad, on lastel, seega saime neilt lõpuks vastused küsimustele, mille üle ammu juurelnud oleme. Mis on jõulud ja mida jõuludel tehakse? Bruno: Jõuludel lauldakse laule ja lauldakse luuletusi ja siis tehakse kinke lahti ja oldakse rõõmsalt. Kuidas jõuluvana kõik lapsed üles leiab? Melani: Emad ütlevad. Viki: Tal on nimekiri. Karola: Tal on reportimismasin, millega ta läheb iga lapse juurde, siis ta ei pea saani kasutama ja jõuab kõigi juurde. Kuidas kingid lasteni jõuavad? Karola: Jõuluvana hüppab korstnast sisse ja vahepeal, kui nad ei tule, siis nad jäävad korstnasse kinni. Kes on päkapikud ja mis on nende ülesanne? Karola: Päkapikud on hästi väikesed siuksed olendid, kes vaatavad, kes lapsed on pahad ja ütlevad jõuluvanale ja toovad meile kommi. Kust jõuluvana kinke saab? Bruno: Poest või päkapikud meisterdavad. Viki: Kotist. Kes on jõululaps? Bruno: Mina. Karola: See, kes on hästi tubli. Markus: Mia (väikeõde). Mida jõuluvana peale tööd teeb? Mirko: Läheb koju ja vahetab riided ära.
0 Comments
Jane-Ly Laug Koeru keskkooli juhtkonnas on viimaste aastate jooksul toimunud pidevaid muudatusi. Nüüd on võtnud direktori kohusetäitjana koha sisse Jaan Kabin, kelle käest uurisin mõne küsimusega arvamust koolielu kohta. Miks otsustasite tulla Koeru keskkooli direktoriks? Töötasin aastaid kodukontoris ja tegelesin täiskasvanute koolitusega. Selles ametis sain aru, kui väike on Eesti. Tegelesin ka Koerus Tervisekeskuse renoveerimisega, tekkis Järva vallaga meeldiv koostöö ja mulle pakuti võimalust tulla direktori kohusetäitjaks. Ja nii on see läinud! Millised on uue direktori suuremad mured? Eks mure suurus tekitatakse ikka oma peas. Ma ei võta seda maailma läbi murede. Aga põnevad väljakutsed on ees ootamas, kuna elame turbulentses maailmas. Peab jälgima, mis on muutumas ja millele keskenduda, et tänased õppijad saaksid edukalt 10–20 aasta pärast kenasti hakkama. Millega tegelesite enne Koeru keskkooli tööle asumist? Olen töötanud tislerina, tööõpetuse õpetajana, hoolekandeasutuse juhina, kooli direktorina ja mul on ka väike ettevõte, mida arendan selleks, et pensionipõlves saaks endale natuke lisa teenida. Mis muudab Koeru keskkooli Teie arvates erinevaks ja teistsuguseks? Ühe kooli nägu kujuneb ikka sellest, milline on olnud kogukonna kultuur, ettevõtlus ja kui edumeelsed on inimesed, kes koolielu kujundavad ning kindlasti õpilased ise. Kui tsiteerida Kalju Lepikut – “Olen väga rõõmus, et siinkandis leiavad väärtustamist isetegevus ning vaimsed huvid.” Võime olla rõõmsad Koeru arengute, inimeste ja kooli üle. Milline on Teie lähenemine õppetöövälistele tegevustele? Koolis õppimisel on suur osakaal aju ja süsteemse mõtlemise arendamisel ning väärtuste kujundamisel. Kooliväline tegevus on oluline iseseisvaks eluks ettevalmistamisel. Mida paremini noor eluks end ette valmistab, seda õnnelikumad on vanemad ja õpetajad. Ei tahaks, et tänased õppijad jääksid koju pimedas toanurgas arvutit toksima ning ootama, millal emme supikausiga tuleb. Neid on tänapäeval juba liialt palju. Õppetööväline tegevus, mida rohkem mõtestatud ja praktiline, seda parem. Mis vajaks teie arvates koolis muutust? Psühholoogid ütlevad, et psühholoogiliste protsesside kujundamine on alati pikem protsess ja see vajab alati aega ning korralikku ettevalmistust. On veel üks elutarkus – maailma algab pisiasjadest. Selleks, et midagi muuta, peab alustama väikestest asjadest ehk näiteks teadmisest, mida tahame muuta. Siis saab kujundada protsessi. Tänane haridusmaastik on üles ehitatud ikkagi teaduslikel alustel. Kuna kogu ümbritsev elu on muutuses, siis peame näiteks aimama, milliseid isikuomadusi oleks tänasel noorel tulevikus vaja. Üks on selge – süsteemne mõtlemine, kohanemisvõime ja tahtejõud on väga olulised ning nendega tuleb tegeleda. Aga eeldus selleks, et positiivsed protsessid saaksid ajus salvestuda, on esmatähtis täisväärtuslik uni. Kus näete Koeru keskkooli viie aasta pärast? Täna on Koeru keskkooli arengus kaks olulist lõiku – ehituslik pool ja õppe-kasvatusprotsess. Ehitusliku poole pealt: meil on kooli peahoones lift, ühekordne osa on ehitatud kahekordseks, kus teisel korrusel on tööõpetuse, kunstiklassid, üks väikeklass, suur auditoorium, kus on võimalik läbi viia väga erinevaid tegevusi. Võimla on saanud uuenduskuuri ja juurde on ehitatud laiendus, kus on eraldi maadlus- ja tantsude saal. Kui hästi läheb, ka ujula. Kool loobub valitsejamajast. Jäävad kaks hoonet, kus toimub õppetöö. Õppe-kasvatusprotsess: oleme suutnud säilitada gümnaasiumi, õpilased on rahulolevad ja õpihimulised. Kooli ruumides toimub elukestev õpe kõigile õppimisest huvitatutele, ettevõtted saavad koolitada oma töötajaid. Õpetajad tunnevad rõõmu toredatest õpilastest ja oma tööst. Spordisaalid on väga aktiivses kasutuses nii suvel kui talvel. 4/14/2019 0 Comments Aruküla mõisa vallutasid kanad?Kerttu Laev Ühel novembripäeval siblisid Aruküla mõisas ringi uhked koheva sulestikuga kanad. Kindlasti pole mõisast saanud kanala, vaid 3.a klassi Johannes oli teemapäeva "Lapselt lapsele" raames oma lemmikud kooli kaasa võtnud. Ta otsustas tutvustamiseks tuua just sulelised, sest igaühel pole kanadega suurt kokkupuudet. Johannese meelest oli teiste jaoks kõige huvitavam kanade juures nende välimus – ühele olid üllatuseks linnu ebatavalised kuus varvast, kohev sulestik ja palju muud. Kohati arvati, et erinevat liiki kanad on hoopiski kuked. Klassikaaslased said endi sõnul palju uusi teadmisi erinevate kanade kohta, mis on nende erinevused ja vajadused. Varasemalt teadsid neist vaid vähesed ja laste arvates oli see päev tohutult äge. Mudilaste lemmikuimaks suleliseks osutus justkui siidise sulestikuga siidikana. Tollel on tervelt kuus varvast ja pisike kasv, peas karvatutt, paistis ka pisike nokk. Siidikanale absoluutne vastand oli kirju täpiline kääbuskotšin, kelle munad on kreemja värviga. Just see kanaliik on ka Johannese enda lemmik. Kääbuse juures oli teiste jaoks ootamatu, et kana on suurem kui kukk. Lisaks kõigele sellele põnevale kõneles rõõmsameelne Johannes kanakasvatusest, lindude vajadustest ja mida tema sellest teab. Õpetaja Külli Pällo rääkis, et õpilaselt õpilasele õppepäeva idee tuli Johanneselt endalt. Tal oli juba pikemat aega soov oma lemmikutest ja nende igapäevaelust kogemusi jagada. See mõte kattus vastava nädala teemaga loodusainetes. Selline päev paneb teisi õpilasi huviga kuulama ning kaasa mõtlema. Läbi kogemuste omandatud teadmised kinnistuvad kiiremini ja paremini. Loodetavasti innustas Johannese julge pealehakkamine ka teisi õpilasi sarnaselt mõtlema ja tegutsema. Samuti võiks rutiinses koolipäevas olla rohkem loovat lähenemist, mis muudaks õpilased avatumaks ja elavamaks. Õpetaja Külli on alati avatud uutele pakkumistele. Ta ütles: ”Eriti teeb südame soojaks, kui ideed tulevad laste endi poolt. Kindlasti toetan ja julgustan!” 4/14/2019 0 Comments Pick up line'id sulatavad jääHedi Aimsalu Võib tunduda, et pick up line’id on uus trend, mis on hiljuti eikusagilt meie kultuuri tekkinud. Tõde on aga see, et flirtimislauseid on kasutatud juba aastaid. Kui vaadata mõnda klassikalist filmi, siis seal on näha, kuidas kangelane siseneb kelmikalt ruumi, läheneb oma kaunile neiule ja siis tuleb sealt terve rodu pick up line’e.
Paraku on pick up line’id kahe otsaga, inimene võib võtta neid kas naljana või lihtsalt pahaks panna. Mina arvan, et see täiesti oleneb olukorrast, inimesest ja ka külgelöömise fraasist. Vanema generatsiooni jaoks kõlavad tänapäeva flirtimislaused väga ebaeetiliselt ja tegelikult paljud neist ongi. Muutuvad ajastud ja ka pick up line’id. Kuna ma ise tegelen just selliste lausete kogumisega, siis olen nendega väga palju kokku puutunud ja ütlen täiesti ausalt, et enamus neist on ikka väga halvad. Need on kas väga lamedad, juustused ehk alaväärtuslikud või lihtsalt rumalad. Teisest küljest on see väga lihtne viis, kuidas alustada inimesega vestlust ja “jää sulatada”. Enamasti kasutavad pick up line’e poisid. Me võime küll soolisest võrdõiguslikkusest rääkida, aga tõde on see, et poiste ülesanne on sebida ja tüdrukute ülesanne välja valida sobiv kandidaat. Vestluse alustuseks ei soovita väga vürtsikat lauset kasutada. Pigem pugeda hinge mingi hästi nunnu fraasiga, mis tüdrukus “aww” efekti tekitaks. Näiteks võin tuua sellise: “Ma pole küll organidoonor, aga sulle annetaksin oma südame küll.” Teine variant on kasutada midagi ekstra rõvedat, ilmselt sellega muljet avaldada ei õnnestu, aga nalja saab ikka. Sõltub, mis eesmärgiga külgelöömise fraasi kasutada. Kui minna nüüd rõvedaks, siis võib kasutada seda: “Kui sa oleksid uks, siis prõmmiks ma sind terve öö.” Muidugi on inimesi erinevaid ja mõni võib seda väga solvavalt võtta, aga minu meelest on see nii hea võimalus ennast meeldejäävaks teha. Kui vähegi mõni neiu või noormees silma hakkab, siis mina julgustan kõiki külgelöömise fraase kasutama. See on ideaalne võimalus vestluse alustamiseks. Alati ei pruugi kõik minna ootuspäraselt, aga kui muud ei saa, siis naerda ikka saab. Pick up line’id on huumor ja huumor minu arvates töötab. |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |