Triin Aasa Kadri Kuriks ja Madis Bobrovski on mõlemad meie kooli lõpetanud. Kõrgharidust läksid nad omandama hoopis Ühendkuningriiki. Uurisime, kuidas välismaal õppimine välja näeb ning kas noori võib Eestisse tagasi oodata. 1. Mis erialadel ja mis koolides te õppisite? Madis: Käisin Cardiffi Ülikoolis (Cardiff University). Nagu ka nimi viitab, siis tegemist on Walesi pealinnas asuva ülikooliga. Minu erialaks oli teoreetiline füüsika, IT-kallakuga (BSc Theoretical Physics with IT). Kadri: Käisin Cardiff Metropolitan Ülikoolis, kus õppisin toitumisteadust ja dietoloogiat (BSc Human Nutrition and Dietetics) bakalaureuseastmes. 2. Miks otsustasite Walesi ülikooli minna? Kadri: Keskkoolis oli vaieldamatult minu lemmikõppeaineks bioloogia. Rakupooldumine, DNA, geneetika - kõik tundus nii põnev. Eriti põnevaks pidasin toitumist käsitlevaid peatükke. Ütles ka Hippokrates kunagi, et toit olgu sinu ravimiks ja ravim olgu sulle toiduks. Seega teadsin varakult, et soovin enda tulevikku toitumisteadusega siduda. Eestis ei olnud kahjuks antud valdkonda võimalik ülikoolis õppida. Tegemist on alles uue ning areneva erialaga. Kuna soovisime Madisega mõlemad Suurbritanniasse suunduda, siis hakkasime selekteerima linnu, kus me saaksime koos enda valitud eriala õppida. Leidsime mõlemad endale sobivad erialad just Cardiffis ning Wales tundus olevat huvitav riik, kuhu maailma avastama minna. Riigis elab umbes 3 miljonit inimest, kellest ligikaudu kolmandik (peamiselt Põhja-Walesis) räägivad kõmri keelt. Walesis on väga palju nooruslikkust ning kirevat elu, kuid ka fantastilisi loodust, kus matkamas või vaikust nautimas käia. 3. Kui lihtne/keeruline oli seal elamist leida? Koos: Meil läks elamise leidmine väga lihtsalt, kuna võtsime ühendust ühe Cardiffis elava eestlasega. Juhuslikult vabanes tema tagasihoidlikus ridaelamus üks tuba, kuhu majaomanik meid lahkelt elama lubas. Kuna rendihinnad on Suurbritannias kordades suuremad kui Eestis, siis on tudengitel kombeks umbes viie inimesega rentida 5-toaline maja, sest nii tuleb odavam. Oleme aastate jooksul elanud üle kümne erineva riigi üliõpilastega. Kui aga kohapeal eestlasi ees ei ole, siis on võimalik läbi online-kanalite ja Facebooki gruppide leida sobiv elamine ning majakaaslased üsna kiiresti. 4. Kui hästi britid n-ö võõraid, mittebritte, vastu võtavad? Koos: See sõltub inimesest, kellega kokku puutud. Rusikareegel on see, et kes brittidest on rohkem ise maailmas ringi käinud ja erinevate inimestega kokku puutunud, on ka avatum väljastpoolt tulijatele. Vanema generatsiooni brittidel on Eestist ja ‘’idablokist’’ ikka veel halb eelarvamus. Selle pärast oleme Cardiffi tänavatel eesti keelt rääkides saanud vanema põlvkonna halvakspanu osaks. Nooremad britid ei tea tavaliselt Eesti olemasolust midagi ning seega kui seletada, et me kuulume Põhja-Euroopa riikide hulka, muutub suhtumine positiivsemaks. Kõige värvikam juhtum oli mul (Kadril) haiglapraktika ajal, kus üks noormees küsis, kust ma pärit olen. Vastasin, et ‘’I’m from Estonia,’’ (“Olen pärit Eestist”) ja küsisin, et kas ta teab, kus see on. Noormees lausus vastu, et ‘’I know where it is, Estonia and Herzegovina, right?’’ (“Ma tean, kus see on, Eesti ja Hertsegoviina, eks?”). Meil läks kuidagi ka nii, et 80% Cardiffis olevast suhtlusringkonnas moodustasid teiste riikide välistudengid või eestlased. 5. Kuidas selle Inglismaa ilmaga ikkagi on? Sajab kogu aeg? Koos: See on väga huvitav küsimus! Suurbritannia ilm on kurikuulsalt vihmane ja külm. Tegelikult on ilm regiooniti väga erinev. Lõunapool Briti saart (k.a. Wales) on üldiselt kuiv ning soe ilm. Cardiffis on näiteks päevavalgust sama palju kui Milanos. Selle asemel saavad enda kraesse kogu vihma Põhja-Iirimaa ning Šotimaa elanikud. Neil on tõesti enamik aastast 7-8 kraadi, udune, vihmane ja pime. Cardiffis ning Lõuna-Inglismaal algab kevad varakult - jaanuarikuus õitsevad lumikellukesed, krookosed ja nartsissid. Kevad annab vahel ka Eesti suve mõõdu välja. Pärast ülikooli kolisime aga Põhja-Inglismaale Manchesteri ning siin on ilm tõepoolest sarnasem sellele n-ö traditsioonilisele Inglismaa ilmale. Päeva jooksul vahelduvad vihm ja päike üsna sagedasti ning hallid toonid domineerivad rohkem, kui seda Walesis täheldasime. Aga see ei tundu kedagi siin segavat, pigem on see huvitav jututeema, millega vestlust alustada või üleval hoida. 6. Millised eeldused peavad olema välismaale õppima minemiseks? Koos: Kui noorel on olemas seiklushimu, avatud meel, kõva töötahe ja kohanemisvõime, siis saab välismaal ilma mingi probleemita hakkama. Kõige raskem samm on kodust ära kolimine, kuid kui see on tehtud, siis nädala pärast tundub elu 100 korda põnevam! Välismaale minek on kindlasti seda väärt ja kogemus terveks eluks. Korralik keskkooli lõputunnistus ning head alusteadmised tulevad ülikoolis samuti kasuks. Suurbritannias õpitakse keskkoolis süvitsi nelja ainet, mis teoorias peaksid siis valmistama õpilase tema valitud erialal ülikooliks ette. Seega võib Eestist tulles avastada, et ollakse oma teadmiste poolest paar sammu maas juba esimesel ülikooli päeval. Enda elu teeb tuntavalt kergemaks see, kui keskkoolis on hea põhi all. 7. Mis on välismaal õppimise juures kõige keerulisem? Koos: Noorena pisikesest Koerust suurde välismaa linna kolimine oli raske, sest iseseisvalt tuli leida endale elamine, töö ja alustada võõrkeeles ülikooli. Kuna Eesti elatustase ning palgad on Suurbritannia omadega võrreldes madalamad, siis hoolimata vanemate rahalisest toetusest, pidime mõlemad käima ülikooli kõrvalt tööl. Esimesel kahel aastal koosnes meie elu esmaspäevast reedeni ülikoolis ning laupäeviti ja pühapäeviti kohvikus teenindades. Kuna olime õpingutele pühendunud ning soovisime endast koolis maksimumi anda, ei saanud esimesed kaks aastat sotsiaalelu eriti nautida. Õnneks on välismaal õppivatele eestlastele loodud Ameerikas stipendiumid, mille me mõlemad ka saime. Tänu stipendiumitele saime ülikooli viimasel aastal vaid õppida ning veidi ka elu nautida. Ülikoolis õppimine on raske ja stressirikas olenemata asukohariigist. Sellegipoolest jääme seda kogemust eluks ajaks meenutama! 8. Mis teile Inglismaa juures kõige rohkem meeldib? Mis üldse ei meeldi? Koos: Meile väga meeldib inglaste viisakus. Esiti oli see võõras, kuna tõesti vabandati absoluutselt kõige pärast. Näiteks poes läksin ühele naisterahvale ostukäruga pihta. Minu üllatuseks vabandas tema, kuna ‘’jäi mulle ette’’. Lisaks on Suurbritannias väga palju karjäärialaseid võimalusi. Kuna tegu on suuruselt maailma majanduselt 5. riigiga ning siin elab 66 miljonit inimest, siis pea iga inimene leiab endale sobiva eriala/kutse/töö. Siinsed ülikoolid on maailma tipus, seega saab Suurbritannias omandada maailmatasemel kõrgharidust. Kuna õpe toimub inglise keeles, siis lisaks kraadile saab siit ka suurepärase tasuta keeleõppe, mis tänapäeva avatud ühiskondades on pigem positiivne. Kui ei ela just Londoni lähistel, siis on Suurbritannial Tallinnaga väga halb lennuühendus. Cardiffist Koeru sõitmiseks kulus meil iga kord ca 24 tundi üks ots. Seega kojukäimine oli harv nähtus ja teinekord kippus koduigatsus peale tulema. 9. Kas te plaanite kunagi Eestisse tagasi tulla ja siin oma õpitud erialal töötada? Kadri: Mõlgutame tihtipeale mõtteid koju tulemisest. Töötan hetkel kliinilise dietoloogina Manchesteri lähedal olevas haiglas - kogemus, mida Eestis olles ei saaks. Sellegipoolest ehitan hetkel dietoloogia.ee veebilehte, et tuua eesti noorteni tõenduspõhise toitumise alused ning pakkudes personaalset toitumisteraapiat Skype’i vahendusel. Madis: Täiendab end hetkel internetiturunduse valdkonnas ning samuti soovin veel välismaal kogemust omandada enne koju suundumist.
0 Comments
Leave a Reply. |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |