11/25/2020 0 Comments Karm reaalsus – maailm täis narkareidHedi Aimsalu Mitu tundi sina telefon käes voodis vedeled, Intagrami scrollid, TikToke ja YouTube vahid? Kaks, kolm või hoopis viis tundi päevas? Minul oli see number keskmiselt 4,5 tundi päevas ja mõnel päeval kohati 7 tundi. See aeg läheb nii möödumatult, et isegi ei pane tähele, kui palju tunde enda elust kulutame.
Vaatasin YouTubest ühe noore neiu Kätriin Huttuneni videot ja see avas mu silmad. Ta rääkis sellest, et kasutame nutitelefone rohkem kui sööme või teeme trenni ja sotsiaalmeedia on meie jaoks narkootikum. Ajus vabaneb orgaaniline aine dopamiin, mis tekitab mõnutunnet. Samamoodi toimib see reaktsioon toidu, armastuse, seksi, narkootikumide, kasiinosõltuvuse, alkoholi ja muude mõnuainete korral. Kuna me kasutame sotsiaalmeediat palju rohkem, kui teeme trenni või sööme, siis tekitab see ajule tunde, et see ongi viis õnnelikuks saamiseks. Ja kuna sotsiaalmeedia tekitab ebaühtlast või ootamatut dopamiini laksu, paneb see meid pidevalt enda telefoni kontrollima. Meie oleme sotsiaalmeedia kasutajatena ainult rahatähed ja Facebooki, Instagrami, Snapchati ning muude sotsiaalmeedia keskkondade arendajad on välja mõelnud viisi, kuidas meie tähelepanu võimalikult palju enda keskkonnas hoida, et vaataksime rohkelt reklaame. Selle arvelt saavad nad meie pealt raha teenida. Telefon peaks olema meie jaoks tarbeese, aga oleme jõudnud sinnamaale, kus meil on see kogu aeg taskus või näpu vahel. Tegelikult ei ole meil sealt midagi vaja. Telefon võiks olla nagu auto, ahi või pliit. Sa kasutad neid ainult siis, kui sul on vaja. Nüüd, kui telefon “plinn” teeb, haarame kohe enda sõbra järele ja, kui seda ei ole võimalik teha, mõtleb meie aju terve aeg selle peale, et huvitav, kes mu pilti likes, kes ja mida kirjutas. Mina võtsin enda sotsiaalmeedia kanalitelt nüüdseks maha teated (notificationid). Me saame päevas umbes 400 teadet ja enamuse ajast on need täiesti kasutud. Samuti tekitab sotsiaalmeedia meis üksindust. Näiteks, kui sõber ei vasta piisavalt kiiresti, registreerib aju seda negatiivsena ja tekitab tunde, et sul ei olegi sõpru. Tegelikult oli su sõber näiteks trennis ja ei saanud kohe vastata. Kuna saame sotsiaalmeediast väga kergelt oma dopamiini laksu kätte, ei suuda me olla järjepidevad. Tahaksime teha sada asja korraga ja sellepärast ei võta ette pikaajalisemaid eesmärke. Näiteks, kui minna trenni, tuleb selga panna trenniriided, minna välja ja tulemust saab näha alles 5 - 6 kuu pärast. Ajult nõuab see liigset pingutust ja sellepärast me isegi ei võta endale pikaajalisemaid eesmärke. Meil oleks aeg oma nina nutiseadmetest kõrgemale tõsta ja natukene enda ümber vaadata. Selle asemel, et enda sõbralt või sõbrannalt paaniliselt sõnumit oodata, võiks hoopis kokku saada ja koos õue jalutama minna. Lõpetame oma aju segadusse ajamise, et meie ümber on sõbrad, kui tegelikult istuvad nad teisel pool ekraani, mitte meie kõrval. Hedi soovitab: film The Social Dilemma.
0 Comments
Leave a Reply. |
koikeraKoeru Keskkooli ametlik koolileht. Arhiiv
December 2022
RubriigidAll Arvamus Horoskoop Jõulud Koolielu Lõpetajad Meelelahutus Õpime Professionaalidelt Persoon |